Keskkonnaamet otsib jälle karuputke tõrjujaid

Karuputkest saab lahti üksnes järjekindla tõhusa tööga. Riiklikult on karuputketõrjet tehtud üle kümne aasta. Foto: Marko Saarm

Riigi tugiteenuste keskus kuulutas järgmiseks kolmeks aastaks välja riigihanke, leidmaks karuputke tõrjujad. Pakkumuse hindamisel eelistatakse tõrjemeetodina kaevamist mürgitamisele. Kokku otsitakse töötajaid 2083 hektarile.

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk selgitas, et tõrjujal on palju lihtsam teha tööd kohtades, mida ta on varem külastanud ja mille iseloomu ta tunneb, teades, kus olid taimed ja kuidas seal eelmisel aastal tõrjet tehti. “Seetõttu soovime sõlmida kolmeaastased lepingud, mis loodetavasti annavad parema töötulemuse,” lisas Vunk.

Varasemate aastatega võrreldes on suurenenud kaevamise osa. Seda nii veekaitsevööndite, mahealade kui maaomanike soovide tõttu, kuid suuresti seepärastki, et tänu pikaaegsele tõrjele kasvab taimi hõredamalt. Tõrje tellitakse kogu Eestis 50 üksusele, sealhulgas Pärnumaale. Esimest korda on hankes viis tõrjeüksust, kus karuputke tohib hävitada üksnes labidaga. Ülejäänute puhul kogub pakkumisel lisapunkte, kui mürgitamise asemel plaanitakse kaevata.

Karuputkest saab lahti üksnes järjekindla tõhusa tööga. Riiklikult on karuputketõrjet tehtud üle kümne aasta. “Meie rekordaasta oli 2017, kui otsisime tõrjujaid 2500 hektarile. Selle aasta alguse seisuga on karuputk hävinuks märgitud 621 hektaril ja umbes kolmandik kolooniatest peaks olema tõrjes viimaseid aastaid. Seega saame öelda, et pikaaegne tõrje hakkab nüüd tulemusi andma,” teatas Vunk.