RMK taastas Pärnumaal 1000 hektarit sooelupaiku

Copy
Tolkuse raba taastamine hõlmab Luitemaa looduskaitsealal ligemale 900 hektarit.
Tolkuse raba taastamine hõlmab Luitemaa looduskaitsealal ligemale 900 hektarit. Foto: Urmas Luik

Riigimaal taastati läinud aastal niite ja karjamaid 554 hektaril ning sooelupaiku 1422 hektaril. Kokku panustas riigimetsa majandamise keskus (RMK) looduskaitselistesse töödesse ligemale kuus miljonit eurot, mida on pea miljon eurot rohkem kui aasta tagasi.

Kui osa liike vajab inimtegevusest puutumatut elukeskkonda, eelistavad teised elada poollooduslikes kooslustes, mis on sündinud inimese ja teiste liikide koos elamise tulemusel.

“Soid taastades vähendame kunagise inimtegevuse ehk soode kuivendamise ja turbakaevandamise mõju loodusele. Puisniite taastades ja hooldades aga suurendame inimmõju, et soodustada poollooduslikele kooslustele omast elurikkust,” selgitas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv, miks taastustööd ette võeti.

RMK taastas ohustatud elupaiku mullu umbkaudu 2000 hektaril. Kui tunamullu tehti looduskaitsetöid pea 4,9 miljoni euro eest, siis möödunud aastal kasvanud töömahu tõttu tõusis summa ligemale 5,8 miljoni euroni.

Kohvi sõnutsi toimusid ulatuslikumad sooelupaikade taastamistööd Pärnu maakonnas Luitemaa looduskaitsealal Maarjapeakse rabas 539 hektaril ja Soomaa rahvuspargis Öördi ja Kikepera rabas kokku 484 hektaril.

Tolkuse raba taastamistöödel kerkisid paisud ja sulgusid kraavid.
Tolkuse raba taastamistöödel kerkisid paisud ja sulgusid kraavid. Foto: Urmas Luik

Möödunud aastal suurenes ettevõtjatele välja renditud poollooduslike koosluste pindala, esimest korda oli renditud alasid kokku üle 24 000 hektari. Spetsiifiliste liigikaitseliste töödega panustati 20 ohustatud ja haruldase liigi elupaiga seisundi parandamisse.

RMK jätkab looduskaitselisi töid tänavugi. Pärnumaal taastatakse aasta lõpuks Tolkuse raba ligemale 1000 hektaril, mille tulemust näeb matkarajal.

Riiklikust looduskaitse arengukavast aastani 2020 lähtudes on RMK seadnud sihiks taastada vähemalt 10 000 hektarit soometsade ja sooelupaiku, millest mitu Pärnumaal.

Seni on taastatud soid nii Soomaa rahvuspargis kui Sookuninga, Nätsi-Võlla ja Lavas­saare looduskaitsealal. Tööjärge ootavad Nigula ja Rongu raba, Paadrema ja Avaste madalsoo, Saessaare ja Kauni raba. Käsil on 1856. aastal saarlastest kraavihallide kaevatud Timmkanaliga poolitatud Tolkuse rabamassiivi taastamine, kanali teisel kaldal võtab Maasikaraba juba ­ilmet.

Tagasi üles