Audrus mehe surnuks peksnutest kaks võivad kolmeks kuuks türmi minna, kolmas saab koolis edasi käia

Pärast peksmist jäi kannatanu lääbakile aia najale istuma. Foto: shutterstock.com

Inimene on surnud. Teda pole enam.

See ei pidanud nii minema. Nad ei tahtnud teda tappa. Nähtavasti. Kuigi arutule elajalikule peksmisele järgnes kriminaaluurimine ja kohtupida­mine surmaga päädinud raske tervisekahjustuse tekitamise paragrahvi järgi, nad niisama hästi kui tegid seda: sulgusid ju ligi­mese silmad igaveseks.

See on lühikese aja jooksul siin kandis juba teine kõnekas näide selle kohta, kui habras võib olla elu. Mullusuvine peksmine Pärnu südalinnas, mille tagajärjel kaotas elu 13aastane poiss, pole niisiis ainus hiljutine juhtum, kus klohmimisest saab tapp.

Eelmisel nädalal jõudis lahendini veel üks lõpliku tagajärjega peksmine. Vähemalt esialgseni.

Esimest korda kohtu ees

Nad ei ole asjaosalistele üleolevalt näkku irvitavad retsid, keda raskete kuritegude istungitel sageli näeb. Kaugel sellest.

Hirmul on suured silmad. Mõnikord vesisedki. Ehk pigistas silmist pisarad välja kahetsuski. Ja teadmine, et auru all kordasaadetu tagajärjed on pöördumatud.

17aastane õpilane istub koolipingi asemel vaguralt süüpingis, pea õlgade vahel ja silmad punased. Kõrval vesistab õnnetu ema, lõug võbelemas.