Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059805t1h5cab.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5064451t1hf430.jpg)
/nginx/o/2020/03/12/13004599t1h5d77.jpg)
Möödunud aastal valmis 3,5 miljoni eurose investeeringu toel Eesti suurim päikeseelektrijaam Eesti Gaasi ja Paikre jäätmekäitluskeskuse koostöös Pärnu kunagise Rääma prügila alale, mille 16,4 hektaril asuva 13 000 päikesepaneeli maksimumvõimsus on neli megavatti ja aastatoodang hinnanguliselt neli gigavatt-tundi, mida on ligikaudu kaks korda vähem kui samaväärse tuulepargi puhul.
Sellest hoolimata on päikeseelektrijaama lihtsam rajada, sest see ei vaja nii palju ruumi kui tuulegeneraatorid ning tänu väiksusele ei kohta päikesepaneelid nii suurt vastuseisu kui kõrguvad tuugenid, mida näeb kaugele ja mis tekitavad müra, mis kostab kaugele. Ühtlasi on päikeseelektrijaama odavam ja kergem ehitada.Paljude ettevõtete ja suuremate hoonete katusele on paigaldatud päikesepaneelid, mis toodavad tuhandeid kilovatte energiat. AS Elektrilevi andmeil on Pärnumaal 15 tootjat, mille jaama võimsus ulatub üle 100 kilovati, ja 34 tootjat, mille maksimumvõimsus jääb 17 ja 90 kilovati vahele. Ühtlasi kuulub Elektrilevi nimekirja üle 150 mikrotootja: see tähendab peamiselt elumaju, mille katusele on paigaldatud päikesepaneelid ja mille võimsus ulatub kahest kilovatist 15ni.
Need kuud, mis ta on töötanud, on prognoose pigem mõne protsendi võrra ületanud.
Heino Hõbeoja
Praeguse seisuga on Pärnumaa päikeseelektrijaamade maksimumvõimsus ligikaudu 10,5 megavatti.
Ometi tekib küsimus, kas Eesti pilvisust arvestades selline elektrijaam üldse tasub ennast ära. Solar Light OÜ möödunud aasta alguses tööd alustanud Voore 900kilovatine päikeseelektrijaam Tori vallas Urge külas on firma juhi Heino Hõbeoja sõnutsi tootmises isegi ootusi ületanud. “Need kuud, mis ta on töötanud, on prognoose pigem mõne protsendi võrra ületanud,” täpsustas Hõbeoja. Tema jutu järgi tasub päikeseelektrijaama tehtud investeering kaheksa kuni kümne aastaga ennast ära.
Seni ehitatutele lisandub suuremaidki jaamu. P-Trucks OÜ ehitab praegu maakonna teist suurt päikeseparki Sauga lähedale. Ligikaudu 10 500 paneeliga päikeseelektrijaam saab olema 2,8megavatise maksimumvõimsusega ja läheb firmale maksma umbes 1,8 miljonit eurot. Päikesepark asub lennujaama ehituskeeluvööndis, kuid kuna tegu on niivõrd madala ehitisega, ei kehti keeld päikesepargile. Kuigi maa oli ettevõttele kuulunud juba kümmekond aastat, ei olnud sellele seni kasutust leitud. Peale pargi valmimist asutakse seal lambaidki kasvatama, et päikeesepaneelide ümber heina kasvu piirata ja samal ajal lisatulu teenida.
/nginx/o/2020/03/12/13004606t1h1983.jpg)
Kõigil aga ei lähe ehitus veel nii nobedalt.
Audru lähedale Vana-Kõrnasele kavatsetakse ehitada teine suurem päikeseelektrijaam, kuid projekti ühe osalise Cumo Parners OÜ kaasomaniku Madis Oru sõnul ei ole veel päris selge, kas see sinna tuleb. Tema ütlust mööda oleks sinna võimalik ehitada 200–1000kilovatine päikesepark.
Pärnumaale kavandatakse praegu seitset vähemalt 100kilovatist päikeselektrijaama ja tõenäoliselt lisandub neid aasta jooksul. Põhjus, miks nii palju päikeseparke rajatakse, on väga lihtne: päikeseelektrijaama ehitamise eest makstakse toetust elektritoodangu pealt ja selle aasta lõpust ei pakuta enam uutele jaamadele toodangutoetust.
Toodangutoetus on 5,51 senti kilovatt-tunni kohta 12 aastaks tingimusel, et jaam on ehitatud enne selle aasta lõppu. Rääma neljamegavatine päikesepark, mille projekteeritud aastatoodang on neli gigavatt-tundi, saaks selle pealt 220 400 eurot toetust aastas.
/nginx/o/2020/03/12/13004604t1ha5c6.jpg)
Praegused ehitajad on tegelikult natuke hiljaks jäänud, sest möödunud aasta lõpuni oli toetus kuni ühemegavatise jaama toodangule, aga sellel aastal kehtib see kuni 50kilovatistele jaamadele.
Kõik, kes praegu jaama püsti panevad ja tahavad seda teha suuremas mahus, rajavad ühte kohta nii-öelda mitu jaama. Näiteks 100kilovatine päikesepark luuakse kahe 50kilovatise jaamana. Kui toetus kehtis veel kuni ühemegavatise jaama ehituseks, loodi ka Paikre päikesepark Räämale nelja ühemegavatise jaamana, kuigi peale vaadates asub seal vaid üks jaam.
Esiteks tõstab pargi ehitamise hinda see, et igal jaamal peab olema eraldi liitumiskoht elektrivõrguga. Rääma jaamal on neid neli, sest see ehitati möödunud aastal, aga näiteks tänavu kerkinud 500kilovatisel päikesepargil, mis on jagatud kümneks 50kilovatiseks jaamaks, peab olema kümme liitumiskohta.
Teine murekoht on see, et toetuse saamiseks peab olema iga ettevõtte kohta vaid üks jaam. Seega on üsna tavaline, et ühe päikesepargi puhul on registreeritud iga 50 kilovati kohta eraldi ettevõte. Rääma päikesepargi puhul kannavad need nime Pärnu päikesepark 1, Pärnu päikesepark 2 ja nii edasi.
Aga seadus ei keela seda ja valitsus ei näe selles probleemi. Seega jätkub vähemalt sellel aastal nende ehitus samamoodi.
