Maailma terviseorganisatsioon WHO andis mõningad soovitused, kuidas viiruspuhangu varjus stressiga hakkama saada.
WHO soovitused, kuidas viiruspuhangu ajal stressiga toime tulla
- Kriisi ajal on loomulik, et olete kurb, segaduses, hirmunud või pahane. Abiks võib olla jutuajamine inimestega, keda te usaldate. Suhelge pereliikmetega ning interneti ja telefoni teel sõprade ja sugulastega.
- Kui jääte koju, hoolitsege oma tervise eest: sööge korralikult, magage, olge füüsiliselt aktiivne.
- Ärge püüdke oma tundeid maha suruda tubaka, alkoholi ega muude meelemürkide abil.
- Kui tunnete, et olete emotsionaalselt ülekoormatud, rääkige tervishoiutöötaja või nõustajaga. Koostage kava, kuhu minna ja kuidas otsida abi füüsilise ja vaimse tervise probleemide korral, kui seda peaks vaja minema.
- Tehke faktid endale selgeks. Koguge teavet, mis aitab teil õigesti hinnata riske, et saaksite rakendada mõistlikku ettevaatusabinõu, aga kasutage selleks usaldusväärseid allikaid, näiteks maailma terviseorganisatsiooni veebileht või terviseamet.
- Et mitte liialt muretseda või ärrituda, vaadake ja kuulake vähem selliseid meediakajastusi, mis teis muret tekitavad.
- Kasutage oskusi, mille abil olete minevikus ebameeldivate olukordadega toime tulnud, et haiguspuhangu raskuste ajal rahu säilitada.
- Lapsed võivad stressile reageerida mitmel moel, näiteks olla ärevuses, endasse tõmbunud, pahurad või erutunud, vajada rohkem lähedust, voodit märjata. Raskel ajal vajavad lapsed täiskasvanute armastust ja tähelepanu. Suhtuge lapse reaktsioonidesse toetavalt, kuulake tema muresid, pöörake talle palju tähelepanu ja väljendage armastust.
- Jagage seda neile tavalisest rohkem. Ärge unustage oma lapsi kuulata, lahkelt rääkida ja neid rahustada. Võimaluse korral laske lapsel mängida ja puhata.
- Püüdke hoida lapsed vanemate ja pereliikmete läheduses ega lahutage neid perekonnast, kui võimalik. Kui lapsed on perest eraldatud, näiteks haiglas, võtke nendega korrapäraselt ühendust kas või telefoni teel ja rahustage neid.
- Pidage võimalikult palju kinni tavalisest päevakavast või kui viibite uues keskkonnas, aidake kujundada päevakava, mis sisaldab õppimist, mängimist ja puhkust.
- Esitage juhtunu kohta fakte, selgitage toimuvat ja andke lastele arusaadavat teavet selle kohta, kuidas vähendada nakatumisohtu. Ka sellest, mis võib juhtuda, tuleb rääkida rahustavalt, sest pereliige või laps võib hakata end tundma halvasti. Selgitage, et tal võib olla vaja minna mõneks ajaks haiglasse, andmaks arstidele võimaluse teda ravida.