Nakatunud õpetajaga puutus kokku mitu klassitäit lapsi

Pärnu Ülejõe kool. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Pärnu Ülejõe kooli lapsevanemaid teavitati, et ühel pedagoogil diagnoositi uus koroonaviirus. Õpetajaga puutusid õppe käigus kokku vähemalt kuue klassi lapsed.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et kõik kooli pedagoogid on esialgu 14 päevaks karantiinis ja see korraldus kehtib ka õpilastele. Iga õpilast ja peret ei hakata eraldi liikumise ja kontaktide piiramise vajalikkusest teavitama. "See korraldus on üldine ja kehtib kõigile," ütles linnapea.

Pärnu Postimehele teadaolevalt käis nakatunu hiljuti Saaremaal ja enne tervise halvenemist puutus kokku õpilastega. Lapsevanematele on üks pedagoogidest saatnud rahustava kirja, et kõik kolleegid ja lapsed ei puutunud haigestunuga kokku. Kosenkranius ei pidanud seda siiski küllaldaseks põhjuseks koduseinte vahele jäämise korraldust eirata. Ei õpetajate ega koolis käinud laste puhul.

Linnapea pani isadele-emadele südamele, et koolidest koduõppele suunatud lapsed tuleb hoida kodus. "Me tahaks, et õpilased oleks kodus. Ei ole linnas, ei käi sõprade juures," manitses meer. 

Kooli ruumides tehakse märgpuhastus ja pinnad desinfitseeritakse. 

Seda, kas 14päevasest karantiinist õpetajatele piisab, otsustatakse aja möödudes. Õpetajate ring, keda karantiin puudutab, võib aga laieneda ja seda teiste koolide pedagoogide arvelt, kellega nakatanud pedagoog võis kokku puutuda.

Kosenkraniuse sõnutsi on koolid küll suletud, kuid pedagoogidel on lubatud koolis tööd teha ja oma arvuteid kasutada. Kas see uue info valguses nii jääb, pole veel teada.

Valitsuse otsuse järgi on esmaspäevast, 16. märtsist kõik Eesti üldhariduskoolid õpilastele suletud.

Detailne info, milliste klasside õpilased pedagoogiga kokku puutusid ja kuidas tegutseda, on lisatud kooli kodulehele.

Soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis inimesele leiab terviseameti kodulehelt.

Maailma terviseorganisatsiooni soovitused vaimse tervise hoidmiseks eriolukorras leiad meie veebiartiklist.

Keda testida ja miks ei ole mõtet tervel inimesel end testida lasta?

Küsimustele vastab Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Pilleriin Soodla.

COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitega. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi. Viirus levib peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on juba nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha ja palavik.

/.../

Risk on inimestel, kes 14 päeva enne sümptomite ilmnemist on viibinud kõrge riskiga piirkonnas või olnud lähikokkupuutes haigega, kellele on kinnitunud COVID-19. 

Mida tähendab lähikokkupuude?

Lähikokkupuude on see, kui inimene elas samas majapidamises COVID-19 haigega. Kui ta on olnud otseses füüsilises kontaktis selle haigega, on teda kätelnud, kallistanud või kui ta on vähemalt 15 minutit viibinud temast alla kahe meetri kaugusel, kas klassi- või nõupidamisruumis, haigla ooteruumis.

Samuti, kui ta on sattunud olema otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ja kaitsevahendeid kasutamata. Kui ta peale on köhitud, kui ta ise on katsunud patsiendi salvrätti paljaste kätega.

Miks ei ole mõttekas tervet inimest testida?

Testid määravad viiruse olemasolu võetud proovimaterjalis. Selleks, et viirust tuvastada, peab seda olema küllalt palju ja üle teatud kriitilise taseme. Kui inimesel ei ole sümptomeid, ei ole tal ka küllalt viirust selleks, et seda laboritestiga määrata. Seega sümptomiteta inimesel ei ole võimalik kohe pärast kokkupuudet hinnata haiguse olemasolu.

Tervete inimeste testimise kõige suurem risk on esialgne ekslik negatiivne testivastus ja võimalik hilisem nakkusohtlikkus. Seega praeguste juhendite järgi teeme testi ainult haigustunnustega inimesele ja jälgime terviseameti soovitusi epideemia kulu järgi.

Allikas: Tartu Postimees, täismahus artiklit saab lugeda siit.