Pärnu linnapea ettevõtjatele: Kaitske oma töötajaid ja kliente!

Kaubanduskeskuste sulgemist ei saa käskida linnapea, kuid siiski soovitab Pärnu meer siinsetel teenindusettevõtetel omal initsiatiivil teha otsused töötajate ja klientide kaitsmiseks. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnapeale, siinse kriisikomisjoni juhile Romek Kosenkraniusele on piirkonna ettevõtjad esitanud küsimusi. Nood uurivad, mida ta kohustab teha.

Kas linnavalitsus annab käsu ärid, kaubanduskeskused ja toitlustuskohad sulgeda? Ja kui teenindaja on haige, aga tuleb ikka tööle, kas ta peab koju saatma? Kas ettevõte võib nii töötada, et klientidele on suletud, aga töötajad kohal? Need on meeri jutu järgi ettevõtjate levinumad pärimised.

“Olen selgitanud, et kohalik omavalitsus ja linnapea ei saa keelata ettevõtetes, kaubanduskeskustes või toitlustusasutustes inimeste viibimist,” ütles Kosenkranius. Viibimiskeelu saab Eestis, sealhulgas Pärnus, anda eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas. Eile kasutas Ratas seda õigust spaade, spordisaalide, ujulate, veekeskuste, mängutubade kinnipaneku suhtes.

Siiski ei pea ettevõtjad-tööandjad ootama peaministri ega linnapea juhiseid.

“Igal eraettevõtjal endal on õigus otsustada, kuidas ta oma äris klientide teenindamist korraldab. Eriolukorra juhi otsusteta otsustab ettevõtte omanik või juht ise, kas sulgeda osaliselt või täielikult asutus klientidele või korraldada töö ümber nii, et kliendid ei puutu kokku töötajatega, inimesed omavahel võimalikult vähe kokku puutuksid või tööd tehakse sootuks kodukontoris,” rääkis Kosenkranius.

Samale viitas oma pöördumises eile Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid: korraldusi ei pea ootama, inimeste tervise kaitsmisel ja viiruse leviku tõkestamisel tuleb otsuseid tehes ise haarata initsiatiiv.

Soovitan ja palun eraettevõtjatel kaaluda meetmeid klientide ja oma töötajate kaitseks.

Romek Kosenkranius

Kosenkranius käis ettevõtjatele välja järgmisi variante. Tootmisettevõtted saavad nii-öelda lukustada oma tootmisüksused võõrastele, jagada tootmised tsoonidesse ja piirata nende vahel liikumist (näiteks laotöötajal ei lubata liikuda tootmisalasse). Valdkondades, kus inimkontakt on vältimatu, näiteks toidupoodides, apteekides, annab rakendada meetmeid kokkupuute vähendamiseks: iseteeninduskassad, töötaja isikukaitsevahendid, inimeste arvu piirangud teeninduskohta sisenedes.

“Ja loomulikult tuleb haige töötaja haiguslehele saata, mitte lasta tal tööruumides viibida, sest see seab ohtu ülejäänud töötajate tervise ja kogu ettevõtte tegevuse, sest kui lõpuks on kõik töötajad haiged, toob see kaasa suurema majandusliku kahju, kui haige töötaja töövõimetuslehel viibimine,” lausus meer.

Siiski saab selliseid meetmeid ettevõtjatele vaid soovitada, sest seadusega puudub linnapeal ja linnavalitsusel volitus neid eriolukorras kehtestada.

“Liikumiskeelu rakendamise õigus on eriolukorra juhil ja kuni selliseid liikumispiiranguid ei ole valitsus kehtestanud, soovitan ja palun eraettevõtjatel kaaluda meetmeid klientide ja oma töötajate kaitseks. Ja kindlasti järgida terviseameti, riigi ja kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide juhiseid,” manitses Kosenkranius.

Oma allasutustes on Pärnu linnavalitsus piirangud juba kehtestanud.