Deso- ja puhastusvahendite üliagar kasutamine tekitab mürgistusi (1)

Copy
Nii desovahendid kui pindade puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mida kasutades tuleb järgida ohutusnõudeid.
Nii desovahendid kui pindade puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mida kasutades tuleb järgida ohutusnõudeid. Foto: Kristjan Teedema

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodunt eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu tarvitamise ja mürgistusjuhtumid. Nii desinfitseerimisvahendid kui kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mida kasutades tuleb järgida ohutusnõudeid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnutsi on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal.

“Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks, korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,” toonitas Oder, kelle teatel on praegu sagenenud desovahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid mõtlematul kasutamisel põhjustab organismis mürgistuse. Eriti ohtlik on pihustatava desinfitseerimisaine sissehingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiiresti ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ja kätepesuks vett ja seepi.

“Kõige parem viis nii kätelt kui pindadelt viirus ja muu mustus eemaldada on vee ja seebiga ning parajalt nühkides. Vastavalt pinnale võib kasutada eri puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada, sest tulemuseks on teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas,” selgitas Oder.

Kõige parem viis nii kätelt kui pindadelt viirus ja muu mustus eemaldada on vee ja seebiga ning parajalt nühkides.

Koristamisel on tähtis tuulutamine, mis aitab ruumist välja viia nii haigustekitajad kui puhastusvahendite aurud.

Kui tunnete end pärast koristamist või mõne kemikaali kasutamist kehvasti, küsige nõu mürgistusinfoliinil 16 662. Sel numbril helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Infoliin töötab ööpäev läbi.

Kemikaalide kasutamise ohtudest räägib siin videos terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Mürgistusohtude ja -esmaabivõtetega saab end kurssi viia veebilehe www.16662.ee abil.

Viiruse leviku tõkestamise ja ohutu kodukoristuse juhised leiab terviseameti veebilehelt.

Tagasi üles