Sisukord
Uudised
Postimees

Liigne desinfitseerimine pole naljaasi

4 min lugemist
Pidagem meeles, et kõige tõhusam on siiski sage kätepesu, põrandate ja muude pindade märgkoristus ja ruumide tuulutamine. FOTO: Kristjan Teedema

Iga-aastane kevadpuhastus koos sooviga koroonaviirus kodunt eemale peletada on toonud kaasa suurema kemikaalide ostmise, kasutamise ja kahjuks mürgistusjuhtumidki. Markantsete näidetena võib tuua juhud, kus desovahendi vale või liigkasutus on tekitanud lausa koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi andmeil on alati üle 90 protsendi mürgistustest saadud kodus. Ajal, mil inimesed veedavad eriolukorra tõttu tavalisest veel rohkem aega kodus, juhtub ka õnnetusi rohkem. “Oleme eriolukorra algu-sest peale topeltkoormusega töötanud,” tõdes Oder. Lisades, et kui mullu tuli mürgistusinfoliinil 16 662 kokku 3000 pöördumist, siis tänavu oli märtsi lõpuks nõustatud juba 1000 helistajat.

Laias laastus jagab Oder pöördumised kolme kategooriasse. Esikohal on ikkagi lastega juhtunud õnnetused, mida kõige rohkem tuleb ette kolmanda elu­aasta lõpuni, sest väikelastel on kombeks kõike kätte juhtuvat (muu hulgas ravimeid, patareisid, kemikaale) suhu panna.

25.04.2020 29.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto