Väikejärvede uurijad hindavad Tõhela kalavaru väga heaks

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Väikejärvede uurijad hindasid linaskijärvena tuntud Tõhela kalandusliku seisu väga heaks.
Väikejärvede uurijad hindasid linaskijärvena tuntud Tõhela kalandusliku seisu väga heaks. Foto: Mailiis Ollino

Järveuurijad vaatlesid mullu põhjalikult üheksa Eesti väikejärve kalastiku seisundit, Pärnumaalt oli luubi alla võetud linaskijärvena tuntud Tõhela.

Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt kuulub üheks Pärnumaa kaunimaks järveks arvatud Tõhelale läbi aegade parima linaskijärve tiitel, ehkki tolle kala arvukus on viimasel ajal vähenenud.

Nakkevõrkudega püüti linaskit Tõhelast möödunud aastal 311 kilogrammi.

Ülejäänud liikidest leidub järves märkimisväärselt veel haugi ja ahvenat. Kui haugi püüdes tuleb liikuda pigem madalaveelises vööndis, siis parimad linaskipüügipaigad asuvad uuringu tegijate hinnangul hoopis taimestikurikkas avavees järve keskel. Samuti märgivad nad, et kalastajatele on järvele väga hea juurdepääs. Idakaldale jääb puhkeküla, kus saab laenutada paati ja ööbida.

Uurijate kalanduslik hinnang veekogule on väga hea.

„Veerandsaja aastaga on uuritud juba vähemalt 234 Eesti väikejärve seisundit ja selgunu on oluline meie sisevete kalavaru hindamisel ja otsuste tegemisel,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Kahtlemata on ülevaade väga põnev lugemine kalastajatele, sest eduka püügi eeldus on tunda, mida ja kus püüad. Tähtis on seegi, millised tingimused püügileminekuks ja sealt tulekuks loodud on.”

Möödunud aastal tehti ihtüoloogilisi välitöid üheksal looduslikul järvel: hinnatud Tõhela ja Suurlahe linaskijärve ning Kuremaa, Õisu, Veisjärve ja Nõva Veskijärve latikajärve. Ahvenajärvedest uuriti Parika ja Ruhijärve. Kõigil neil käib nakkevõrkudega harrastuslik kalapüükki. Peale selle vaadati linaskite ületalve ellujäämust Endla järves, kus sügiseti on madal veetase.

„Olgugi kõik järved omanäolised ja erinevad, ühendas enamikku uuritud järvi üks: peale tavapüüniste püütakse nois samuti harrastuspüüdjatele mõeldud nakkevõrkudega,“ selgitas ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Nakkevõrkudega harrastuspüük on väikejärvedel küll populaarne, aga õngpüünistega ehk aktiivne harrastuspüük on kalanduspoliitiliselt eelistatum. Seetõttu suureneb kindlasti surve, et nakkevõrguga püügivõimalused väikejärvedes väheneksid.“

Tõika, et väikejärved on õngemeestele väga tähtsad, näitavad saakide uuringud, mille põhjal julgelt pool harrastajate haugi- ja ahvenasaagist tuleb just väikesiseveekogudest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles