Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
/nginx/o/2020/05/20/13110523t1hd1aa.jpg)
Riigikohtu otsusest tingituna kaalub rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega esmajärjekorras Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamist ja Rail Balticu ehitamiseks asjakohase mõjude hindamise tegemist Luitemaa Natura alal.
“Sedavõrd suurte taristuobjektide ja mahuka planeerimisprotsessi puhul võib osalistel kahetsusväärselt ette tulla vigu,” nentis riigihalduse minister Jaak Aab riigikohtu eilse otsuse kohta.
Riigikohus tuvastas vea selles, kuidas hinnati mõjusid Pärnu maakonnas asuval Luitemaa linnualal kaitstavatele loodusväärtustele.
Vea tõttu tühistas riigikohus maakonnaplaneeringu Pärnu ja Läti piiri vahelisel alal 40 kilomeetri ulatuses. Täpsemalt puudutas viga küll viiekilomeetrist lõiku Luitemaa linnuala vahetus läheduses, kuid planeering tühistati samuti selle kohaga külgnevatele lõikudel, et oleks võimalik vea parandamiseks raudteekoridori asukohta muuta.
Planeeringu kehtestas riigihalduse minister aprillis 2018, tuginedes nii keskkonnaekspertide hinnangule kui keskkonnaministeeriumi heakskiidule. Kogu protsessi juhtis tollal Pärnu maavalitsus, mille volitused läksid üle rahandusministeeriumile sama aasta 1. jaanuaril.
Praegu kaaluvad ministeeriumid ühiselt Natura asjakohase hindamise tegemiseks maakonnaplaneeringu menetlust uuendada. Seda soovitas riigikohuski. Kui palju planeeringu uuendamiseks aega kulub, pole veel selge ja sõltub sellest, milliseid etappe täpsemalt korrata tuleb.
Rahandusministeeriumi teatel esitati maakonnaplaneeringute kohta kohtule kuus vaidlustust. Kui välja arvata Natura hindamine Luitemaa linnualal, on muus osas planeering koostatud kõiki reegleid arvestades.
Rahandusministeerium rõhutas pressiteate vahendusel, et tänases etapis ei ole enam asjakohane teekoridori valikul tõstatada Tartu teemat, mille kohta põhimõtteline valik tehti juba aastate eest. Samuti leiab ministeerium, et riigikohtu lahendiga on loodud kindlus: kui Pärnu maakonnas Natura hindamisest tulenev viga kõrvaldatakse, õnnestub projektiga jätkata kogu planeeritud tee ulatuses.
