Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059805t1h5cab.jpg)
/nginx/o/2020/05/26/13119847t1ha319.jpg)
Tõstamaa koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu sõnutsi on kiriku katuse seisukord vilets. Ometi sai kirik 12 aastat tagasi uue katuse vana asemele, mille jaanuaritorm oli mõni aasta varem ära puhunud. Aga juba algusest peale on see katus läbi lasknud.
Tammsalu selgituse kohaselt on probleemid ehituslikud: katusekate on viletsalt paigaldatud ja liiga õhukesest plekist. “Ükskõik kustpoolt tuul puhub, on üks pool kirikusaalist märg,“ ütles õpetaja. Lühidalt öeldes: katus laseb tervikuna läbi. “Kui on ilus ilm, ei saa arugi, et katusel midagi viga on, aga pärast kõvemat vihma on loigud põrandal ja vesi jookseb mööda seina alla.“
Ekspertiis on näidanud, et ei aita muu, kui et tuleb uus katus panna. “Kahjuks nii vilets ta seal on,“ tõdes Tammsalu.
Ekspertiisiga tehti ka uue katuse hinnapakkumine 70 626 eurot, mille jagu Eesti evangeelse luteri kiriku fond toetust pakub.
Kuid tõik, et kirikufond on otsustanud katusevahetust toetada, ei tähenda, et kirik niipea uue pealise saab. Raha kogumine alles algab ja majanduskriis võib seda suuresti takistada. “Karta on, et selle summa kogumiseks läheb pikemalt aega,“ nentis Tammsalu.
Ma ütleksin, et ta on olnud kurva saatusega, see kirik.
Lembit Tammsalu
Katus ei ole kiriku ainus koht, mis töökäsi vajab. Tornil puudub kiiver ja pühakoja fassaadki on lõpetamata. Nimelt, 1972. aastal kaevati kiriku eest veetorustiku tarvis kraav, mis põhjustas torni ja hoone esikülje varingu, hävitades ka hinnalise oreli. Kirik küll taastati, aga kunagiste maakivide asemel said selle paksud seinad valatud betoonist, mis riivab silma. Praegu kogutav summa ei hõlma fassaadi korrastamist ega tornikiivrit. Rääkimata orelist. “Ma ütleksin, et ta on olnud kurva saatusega, see kirik,“ nentis Tammsalu.
