Küsitlus: Rail Baltic ei tohiks tulla muu taristu arvelt

Küsitlusest selgus, et Rail Balticu märkimisväärse kallinemise korral jätaks projekti pooleli ka enamik nendest, kes üldiselt seda pooldavad. Foto: Rail Baltic

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehti küsitlus, et uurida elanike suhtumist Rail Balticu (RB) rajamisse. Selgus, et üle poole vastanutest peab neljarealiste maanteede, olemasoleva raudtee ja kohaliku teedevõrgu korrastamist RBst tähtsamaks.

Märkimisväärse kallinemise korral jätaks projekti pooleli ka enamik nendest, kes üldiselt kiirraudteed pooldavad.

RB on mais meedias palju tähelepanu pälvinud. 3. mail ütles siseminister Mart Helme, et EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) on RB projekti seisma pannud. Selle peale vastas peaminister Jüri Ratas 5. mail, et RB läheb täisvõimsusel edasi. Peale selle tühistas 19. mail riigikohus osa RB Pärnu maakonnas kulgevast lõigust. Nendest sündmustest tulenevalt küsiti taas inimeste arvamust kiirraudtee kohta. 

Esiteks küsiti inimestelt, millist RB rajamise varianti nad eelistaksid. Enim oli neid vastajaid (40 protsenti), kes sooviksid RBd olemasolevasse teekoridori, uut raudteed tahaks 27 protsenti ja 18 protsendi arvates võiks selle üldse ehitamata jätta. Sama küsimus esitati rahvale mullu detsembris ja siis olid tulemused samasugused.

Veel uuriti elanikelt, kas muu taristuprojektid võiks edasi lükata või nendest loobuda, kui nende tarvis kavandatud ressursse läheb vaja RB-l. Ilmnes, et üle poole vastanutest peab ülejäänud taristut RBst tähtsamaks, mis viitab sellele, et uue raudtee rajamine ei tohiks tulla teiste projektide arvelt.

Kui enne raudtee ehituse algust ilmneb, et projekt on kallinenud poole võrra, keskkonnamõju suurenenud samuti poole võrra ja kasutusprognooski vähenenud 50 protsenti, sooviks üle poole nendest, kes RB rajamist pooldasid või olid selle suhtes neutraalsed, projekti lõpetada. Ainult valmimistähtaja edasilükkamise korral oli projekti peatamise soovijaid vähem kui jätkamise pooldajaid.

Küsitluse tegi 18.–22. mail Norstat Eesti AS veebis ja sellele vastas 1000 üle 18aastast Eesti Vabariigi kodanikku.