“Lapsed mängisid, aga tegime ka sõbralt-sõbrale-kaarte, see on nagu tagasiside, head soovid sõbrale,” näitab kasvataja laste loomingut, mis valminud hommikuse nastiku-elamuse järel.
Küllap otsis ohutu roomaja palavate päevade järel sobivat kohta ja siugles katusealusesse, kus teda piiras peagi 30 huvilist. Nastiku toimetas keskuse perenaine Katrin Kadakas hoonest välja turvalisse kohta, oma teed jätkama.
“Me oleme ikka väga looduse keskel: meil on nastikud, rebased, jänesed, linnud. See kaasneb meie igapäevaga, oleme õppinud nendega elama ja nemad on õppinud meiega elama,” ütleb Kadakas, mõeldes poolteise hektari suurusele maa-alale, mille keskus enda alla võtab.