Lageraie järel kolinud kanakullide uue pesapaiga valik ebaõnnestus

Droonifoto kanakulli pesapaiga naabruses tehtud lageraiest. 

FOTO: Karl Adami

Kaitstava ja ohustatud kanakulli seire käigus selgus, et linnud on Kurgjal pesa maha jätnud pärast seda, kui riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegi selle naabruses ulatuslikku lageraiet. Ekspertide hoiatuste kiuste otsustas RMK juhtkond möödunud talvel teha lageraiet kanakulli pesa ümbritseval vanametsa alal, hävitades sellega linnu pesametsa.

Hoolimata Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme RMK-le saadetud kirjast raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. Riigimetsades asuvate loodusväärtuste eest hoolt kandma pandud RMK õigustas avalikult oma tegevust, väites, et pesapuu jääb raiealast välja ja kaitstava liigi elupaigas raiumist lubab seadus.

Hiljuti tehtud kanakulli seire käigus selgus, et läks nii, nagu RMKd hoiatati: vanadest metsadest sõltuvad liigid ei suuda elada raiesmikel ega nende vahele jäävates väikestes metsakildudes.

Kolimisvõimeline elustik püüab raietega hävitatavate kodude asemel leida uusi, mis paratamatult on üha halvema kvaliteediga.

Indrek Tammekänd

Raie tõttu kolinud kanakullipaar leidis umbes kilomeeter kaugemal teise pesapaiga. Uueks koduks valisid linnud vanametsa, kus RMK möödunud talvel kavatses samuti teha lage- ja harvendusraiet, kuid mille metsateatised vaidlustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja mille keskkonnaamet on nüüdseks määranud vääriselupaigaks.

Kanakulli emaslind mullu oma pesas Kurgja metsas.

FOTO: Karl Adami

Paraku selgus, et uus pesapuu ei suutnud kanakulli kogukat pesa kanda ja see varises paar nädalat tagasi koos poegadega puu otsast alla. Osa poegi on praeguseks siiski lennuvõimelised ja nõuavad pesametsas häälekalt vanematelt süüa.

Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme Indrek Tammekännu sõnul ilmestab Kurgja metsas toimunu metsade üleraiega seotud probleeme.

“Vähesed säilinud vanametsa killud on muutunud ohustatud, kaitstavate ja vanadest metsadest sõltuvate liikide viimaseks pelgupaigaks. Kolimisvõimeline elustik püüab raietega hävitatavate kodude asemele leida uusi, mis paratamatult on üha halvema kvaliteediga,” selgitas Tammekänd ja nentis, et enamikul metsaelustikust aga ümberasumise võimalus puudub.

“Hoolimatu intensiivmajandamisega kaasneb elustiku vaesumine ja üha hapramaks muutuv ökosüsteem, mis omakorda toob kaasa meie elukeskkonna määramatu muutumise,” muretses looduskaitsja. “Eesti riigile kuuluvate metsade hoidja, kaitsja ja majandajana peab RMK tegutsema vastutustundlikult.”

Kurgja metsades tegi RMK lageraiet tänavu talvel.

FOTO: Kristo Niglas

Tagasi üles