:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2020/08/12/13269049t1h3ab4.jpg)
Tänahommikusel vaatlusel ei märganud rannavalve Pärnu keskrannas sinivetika jälgi, kuid oht võib siiski olemas olla. Linnavalitsus paigaldas eile kakskeelsed hoiatussildid nii keskranda kui ka teistesse Pärnu lahe supluskohtadesse.
G4Si vetelpääste rannavanem Kalli Lomp postitas rannavalve sotsiaalmeedia grupis, et täna ennelõunasel vaatlusel ei näinud meeskond sinivetikale omast sadet. “Tundub, et sinivetikale ei meeldi meie külm vesi ja ta on jätnud meid praegu rahule,” märkis ta. Sellegipoolest hoitakse silm peal ja teavitatakse kohe, kui miskit muutub.
Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialisti Marve Virunurme sõnul lähtutakse praegu sellest, et sinivetikat siiski leidub Pärnu lahes. Sinivetikate olemasolu sõltub paljuski tuulest ja asukoht võib tundidega muutuda.
Linnavalitsus järgib terviseameti korraldusi.
Sinivetikad võivad pikema kokkupuute ja vee allaneelamise korral tekitada raskeid terviserikkeid. Eriti tähelepanelik tasub olla lapsevanematel ja koeraomanikel, sest laste ja väikeloomade organism on võrreldes täiskasvanud inimestega mürgistustele vastuvõtlikum. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu.
Seda, kas merevees leidub suures koguses sinivetikaid, saab igaüks hinnata vee läbipaistvuse järgi: kui umbes meetrisügavuses vees seistes ei näe enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.
Kaldale uhutuna tunneb sinivetikad ära sinakasrohelise õhukese kihi järgi liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.
Pärnu keskrannas lehvib siiski punane lipp, mis ei soovita ujuma minna, kuna veetemperatuuri mõõdeti keskpäeval vaid 15 kraadi.
