Jäätmeseadusele vastavalt automaatselt prügiveofirma Ragn-Sells klientideks allutatud pärnulased on hakanud esitama linnavalitsuse majandusosakonda sadu taotlusi korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta.
Jäätmeveo vastu tõrgub iga viies kinnistuomanik
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
18. jaanuar 2012, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskkonna peaspetsialist Katri Sutt luges kokku ja sai eilse päeva seisuga ligikaudu 1000 avaldust, mis üht või teist põhjust esile tuues taotlevad õigust jätta liitumata korraldatud jäätmeveoga.
“Taotlusi on erinevaid,” kirjeldas Sutt olukorda. “Vastavalt jäätmeseadusele need kas rahuldatakse või siis mitte.”
Majandusosakonna esitatud andmete järgi lubati korraldatud jäätmeveoga liitumata jätta 495 juhul: kinnistutel, kus üldse ei elata, majaehitus on alles pooleli või kinnistu sootuks hoonestamata.
Hooajalise vabastuse pealesunnitud jäätmeveoga liitumisest on saanud 124 kinnistut või suvekorterit. “Tegu on suvekorterite või suviselt kasutatavate majadega, kus talvel ei elata,” selgitas Sutt. “Sealt talviti jäätmevedu ei nõuta, küll aga suvel, kui majas elatakse.”
Peale eelmainitute on linna majandusosakond 233 juhul tulnud vastu inimestele, kes tahavad üht jäätmeveokorda kahe peale, kusjuures kasutuses on ühine prügimahuti.
“Siin on tegu korterelamute, mitme korteriga elumajade, mõnel juhul ka naabrite/ületeenaabritega, kes soovivad korraldada oma prügiveo ühiselt,” näitlikustas keskkonna peaspetsialist.
Sutt lisas, et vastu on tuldud neile ühise avalduse kirjutanutelegi, kelle kinnistutel on kõrvuti kas või ainult tagaaiad, kuid mitte neile, kes elavad mitu majavahet lahus või lausa eri linnaosades.
“Korraldatud jäätmeveoga liitumisest on vabastatud mitu ettevõtet, kui neil on jäätme- või kompleksluba,” märkis Sutt.
Eitavad vastused
Eitava otsuse on majandusosakonnalt saanud need pärnulased, kes oma jäätmeid ise vedada tahavad, viies olmeprahi Paikre prügimäele ja tõestades seda prügilafirmalt saadud kviitungitega. “Jäätmeseadus nõuab korraldatud jäätmeveoga liitumist kõigilt kinnistutelt, kus on elutegevus, seega ei näe seadus ette, et kodanik tegeleb oma jäätmeveoga ise,” selgitas Sutt.
Samuti ei näe seadus ette, et elutegevusega üldse prügi ei teki või see kolletes põletatakse või kinnistule maetakse.
“Mõistagi pole kellelgi keelatud prügi ise prügimäele viia või linna avalikke prügikonteinereid kasutada, kuid see ei vabasta kodanikke veokohustusega liitumisest,” tähendas Sutt.
Majandusosakonnas on praegu 33 taotlust, mille menetlemiseks kogutakse lisateavet, et siis otsus langetada. “Iga päev tuleb meile viis kuni kümme mitteliitumise avaldust,” tunnistas Sutt.
Arvestades, et Pärnus on ligikaudu 6700 kinnistut, millest umbes 5000 on jäätmeveokohuslased, sõdib iga viies siinne kinnistuomanik korraldatud jäätmeveoga liitumise vastu.
Kolm korda odavam
Keskkonna peaspetsialisti sõnade järgi muutus jäätmevedu Ragn-Sellsile monopoolse veoõiguse andmise järel linnas aga varasemast kolm korda odavamaks. Kesklinnas, Mai rajoonis ja Raekülas maksab kõige väiksema mahuti (50-liitrise koti) viimise kord 69 senti ning Vana-Pärnus, Ülejõel ja Räämal, kus on vähem korterelamuid ja rohkem eramuid, 87 senti.
“Lepingu järgi on veofirmal õigus tõsta lepingulise perioodi vältel teenuse hinda kümme protsenti, kuid seda vaid juhul, kui linnavalitsusele esitatakse põhjendatud taotlus,” sõnas Sutt.
Ragn-Sells veab Pärnust prügi 31. oktoobrini 2013. Selleks ajaks peab olema selgunud konkursiga järgmine prügiveofirma või jätkab võidu korral senine.