Kutsehariduskeskus plaanib täiskasvanute gümnaasiumi baasil luua uue osakonna

Pärnu täiskasvanute gümnaasium peaks praeguste plaanide kohaselt 2022. aasta septembrist kolima kutsehariduskeskusse. Foto: Urmas Luik

Kui seni jagunevad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) õpilased teenindus- ja tehnikaõppe osakonna vahel, siis pärast Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi (PTG) liitmist kutsehariduskeskusega soovib kool luua üldhariduse osakonna.

“Me ei seo täiskasvanute gümnaasiumi õpilasi teiste osakondadega, vaid moodustame eraldi juhataja ja eelarvega õppeosakonna, mis tegeleb mittestatsionaarse kesk- ja põhiharidusega,” selgitas PKHK direktor Riina Müürsepp kooli nõukogu laiendatud koosolekul, millest võtsid osa linnavalitsuse ja gümnaasiumi esindajadki. Müürsepp lisas, et loomulikult on üldhariduse osakonna õpilastel võimalik võtta valikaineid mujalt osakondadest, kuid teenindus- ja tehnikaõppuritega neid segama ei hakata.

PTG eelistaks jääda senisesse majja seniste õpetajatega, aga kui see võimalik ei ole, siis kolida kogu kollektiiviga. Esmaspäevasel kohtumisel linnavalitsuses pakkus PTG direktor Karin Kurvits välja variandi, et nad kolivad küll kutsehariduskeskusse, kuid jätkavad eraldi õppeasutusena. Sellega Müürsepp ei nõustunud.

PTG on linnale kuuluv kool, mille õpilastest 47 protsenti elab teistes omavalitsustes, kutsehariduskeskus on riigikool. Täiskasvanute gümnaasiume liidetakse kutseõppeasutustega kõikjal Eestis ja Müürsepa sõnutsi on koolijuhid talle kinnitanud, et ühinemine on õnnestunud.

Me ei seo täiskasvanute gümnaasiumi õpilasi teiste osakondadega, vaid moodustame eraldi juhataja ja eelarvega õppeosakonna, mis tegeleb mittestatsionaarse kesk- ja põhiharidusega.

Riina Müürsepp

Kurvits märkis, et Rapla volikogu hääletas siiski liitumise vastu ning Tallinnas ja Tartus jäävad täiskasvanute gümnaasium iseseisvaks. Müürsepp lisas, et Tartus peab nii kutsekooli kui täiskasvanute gümnaasiumi omavalitsus.

Linnavalitsus leiab, et PTG üleandmine riigile on mõistlik ja lubab haridustasemeid senisest selgemalt eristada ja arendada. Omavalitsuse ülesanne on tagada eeskätt kvaliteetne põhiharidus, praegu on osa Pärnu põhikoole sunnitud ruume rentima.

Kuigi gümnaasiumist tühjaks jäävate ruumide saatus pole veel otsustatud, on abilinnapea Varje Tipp kinnitanud, et igal juhul jääb maja seotuks haridusega.

PTG õpilased ja õpetajad soovivad, et pärast koolide liitmist oleks täiskasvanute gümnaasiumi kollektiiv teistest eraldi. Kutsehariduskeskuses tulevasi ruume vaatamas käinud õpilased ja õpetajad olid pettunud, et neile ei suudetud näidata konkreetseid ruume, kus nad õppima hakkavad.

Müürsepp selgitas, et ta tutvustas variante, kus üldhariduse osakond võiks asuda. “Teid on võimalik paigutada kokku, aga ärge nõudke meilt enne volikogu otsust konkreetset ruumiplaani,” ütles ta.

PKHK juhi kinnitas, et ei taha tekitada ühe pere sees teist peret ja näiteks keemiaklassi annaks koos kasutada.

Riik on Riigi Kinnisvara ASi kaudu valmis toetama kutsehariduskeskuse ümberehitamist, et anda seal mittestatsionaarset kesk- ja põhiharidust. Raha aga ei anta enne, kui Pärnu linnavolikogu on otsustanud, et PTG ikkagi liidetakse kutsehariduskeskusega ja koolipidajaks saab riik.

Volikogu arutab liitmist detsembriistungil.