Pärnu korraldab Draakon-klassi purjetamise EMi
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
7. november 2020, 10:14
Rahvusvaheline Draakon-klassi liit (International Dragon Association) võttis üldkoosolekul vastu otsuse anda 2024. aasta Draakon-klassi Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus Pärnu jahtklubile.
Sooviavaldus korraldada 2024. aastal Euroopa meistrivõistlused Eestis anti sisse rahvusvahelise Draakon-klassi liidu 2019. aasta aastakoosolekul. Korraldusõiguse otsus tehti tänavu e-aastakoosolekul, kus osales ligi 40 inimest ja esindatud oli üle 30 hääleõigusliku riigi.
“Selle koosoleku üks intrigeerivamaid punkte oli 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus, mida taotlesid Prantsusmaa (Douarnenez), Soome (Helsingi) ja Eesti (Pärnu). Häälte andmisel ja lugemisel ning siis uuesti ülelugemisel tekkis pingeline seis Prantsusmaa ja Eesti vahel – kord üks peal, siis teine. Eesti võitis 14 häälega Prantsusmaa 11 vastu, Soome sai neli häält,” lausus Eesti korraldusõiguse taotluse sisse andnud Draakon-purjetaja Mihkel Kosk.
“Aastal 2004 olid Draakoni Euroopa meistrivõistlused Tallinnas ja eks see olnud üks kaalukeeli, miks 20 aasta järel saime taas selle võistluse korraldusõiguse. Loodame Eestis tiitlivõistlustel näha üle 65 jahi, aga eks see olene, milline on olukord maailmas. Eestis on registreeritud praegu ligemale 20 jahti ja meie lähiriikidest on selle klassi jahte palju Venemaal, Soomes ja Rootsis. Euroopas on enim Draakoneid – üle 1000 – Saksamaal ning loodame ka sealt EM-ile külalisi,” rääkis Kosk.
Pärnu jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu ütles, et võistluse korraldamise võimalus on klubile suur au. Ta tuletas meelde, et tegelikult toimus Pärnus alles 2015. aastal sarnase mastaabiga üritus, kui Pärnu jahtklubi ja ESS Kalevi jahtklubi koos Eesti jahtklubide liiduga korraldas ORC Euroopa meistrivõistlused.
Millised katsumused Pärnu jahtklubil korraldajana sel korral ees seisavad, on aga alles lahtine ja täpsemalt hakatakse klubis teemaga tegelema 2023. aastal.
Kiiljaht Draakon
Draakon on monotüüpse disainiga kiiljaht, mille võistkonda kuulub kolm liiget. Jahi konstrueeris norrakas Johan Anker 1929. aastal. 1948. aastal sai Draakonist olümpiaklass ja see staatus püsis kuni 1972. aasta Müncheni olümpiamängudeni. Draakon on tänini säilitanud oma algse pika kiilu ja elegantse kerekuju, kuid nüüd kasutatakse jahi ehitamisel tänapäevast tehnoloogiat, mis muudab selle vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks.
1973. aastal hakati Draakonite ehitamisel kasutama klaaskiudu ja jahi taglastust uuendatakse regulaarselt. 2019. aastal oli rahvusvahelises Draakon-klassi liidus registreeritud 1360 jahti ja klass on aktiivselt esindatud 31 riigis viiel kontinendil. Teist sama palju arvatakse aga olevat rahvusvahelises klassiliidus registreerimata jahte.
Eestisse saabusid esimesed Draakonid Norrast 1948. aastal ja peagi alustati Pirital nende tootmist. Draakon-klassi jahid saavutasid kiiresti populaarsuse ja tippajal võis lahel seilamas näha pea 50 alust. Draakon-klassi olümpimängude kavast mahavõtmisega 1973. aastal lõppes ka nende tootmine Eestis ja populaarsus hakkas langema.
Viimasel aastakümnel on aga Draakonid Eesti vetes jällegi menukamaks muutunud ning tihe võistluskalender ja huvi selle monotüüpse jahi vastu toovad tagasi merele nii vanu purjetajaid kui ka noori huvilisi.
Andmed: Eesti jahtklubide liit