K, 8.02.2023

Enim hunte on kütitud Pärnumaal

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Enim hunte on kütitud Pärnumaal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hundjahti on viimastel aastatel pärssinud lumevaene talv.
Hundjahti on viimastel aastatel pärssinud lumevaene talv. Foto: Julian Stratenschulte

Tänavu on Pärnumaa jäägrite käe läbi elu jätnud kaheksa metsakutsut: neli Lääne-Pärnumaa ja niisama palju Pärnu-Rapla ohjamisalal.

Käimasoleval jahihooajal on Eestis kütitud 28 hunti, neist üks eriloaga.

Keskkonnaamet kinnitas hundi küttimismahuks tänavu 140 looma, mis võrreldes eelmiste aastatega oli märksa suurem. Pärnumaal ja Pärnu-Rapla jahipiirkonnas anti luba lasta 31 isendit ehk poole rohkem kui mullu.

7. detsembri seisuga oli kütitud kaheksa hunti Pärnumaal, neli Lääne-Virumaal, kolm Rapla- ja Võrumaal, kaks Põlva-, Harju- ja Viljandimaal ning üks Tartu-, Lääne- ja Järvamaal. Eriloaga lasti võsavillem Harjumaal.

Suurema küttimismahtu põhjendati hundi arvukuse märkimisväärses suurenemises, kuna viimased kaks talve olid lumevaesed ja hallivatimehi jälitada-tabada oli raske. Mullu kehtestatud küttimismahtu ei suutnud Eesti jahimehed täita.

MTÜ Eesti Suurkiskjad aga esitas kohtusse hundi küttimismahu tühistamise kaebuse. Vabaühendus palus hundijahi peatada, kuni kaebuse sisu on uuritud ja menetlus lõppenud. Tallinna halduskohus võttiski kaebuse 2. detsembril menetlusse ja otsustas sel esmaspäeval esialgse õiguskaitse korras keskkonnaameti hundi küttimismahud osaliselt peatada.

Igal ohjamisalal, millele küttimismaht enne määrati, võib kohtu loal lasta poole isendeist, v.a ohjamisalad, kus sätestati kütitavate isendite arvuks kolm (Ida-Viru), viis (Viru) või 15 hunti (Lääne-Viru ja Pärnu-Rapla). Nimetatud aladel tohib lasta vastavalt kaks, kolm või kaheksa looma.

Kohtumääruse järgi on Eestis lubatud küttida 72 hunti. Seni on kätte saadud 29. Peale selle võib kohtumääruse alusel küttida veel 44 sutt, neist neli Lõuna-Pärnumaa ja neil Pärnu-Raplamaa ohjamisalal.

Märksõnad
Tagasi üles