:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2008/02/26/21913t1hbf07.jpg)
Koos jaanuaris sadanud lumega algas Pärnumaalgi hundi- ja ilvesejaht, mis on osutunud küttidele nii edukaks, et saagiks on langenud kõik seitse siinmail küttida lubatud ilvest ja tosinast hundilaskmisloast on realiseeritud kümme.
Ilvesed lastud, kaks hunti veel sihikul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme andmete kohaselt on hundijahti tänavu peetud ühtlaselt kogu Pärnumaal. Hunte on tabatud Halinga, Koonga, Häädemeeste, Saarde ja Vändra valla jahimaadel. Ilveseid on lastud Suigus, Pärnjõel, Tootsi lähedal, Orajõel, Kihlepas ja Rahnojal.
Kuigi hunte võis küttida lubatud arvul juba 1. novembrist ja ilveseid 1. detsembrist, sai nendele jahti pidama hakata lume maha sadades.
“Esimene tõsine kiskjajaht algas alles 6. jaanuaril,” rääkis Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht. “Lubatud seitse ilvest sai lastud 15. jaanuariks, huntide laskmislube on Pärnumaal kasutamata kaks.”
Nõmm lisas, et kuna hundijahihooaeg kestab veel terve veebruari, lastakse kindlasti need kaks Pärnumaal suurkiskjate arvukuse regulatsiooniks lubatud võsavillemitki.
“Üks suurem hundikari on liikvel Läti piiri ääres ja pendeldab Tali valla metsades,” teadis Nõmm. “Mis ilvestesse puutub, siis vajalik arv sai nii kiiresti lastud peamiselt seetõttu, et ilvesed on tulnud toiduotsinguile inimasulate lähedusse, kus neid on kergem tabada.”
Samal ajal on jahimeeste hinnangul Eesti ilveste pesakonnad tänavu väga nõrgad, mis tähendab, et pealekasvav põlvkond on väike ja vahepeal riigis üsna arvukaks muutunud ilveste populatsioon väheneb iseenesest.
Põhjus, miks ilvesed on inimasulate lähedale tulnud, peitub Nõmme sõnutsi nende peamise saaklooma metskitse arvukuse drastilises vähenemises meie metsades. Selle on esile kutsunud kaks rasket talve, aga ka küllalt suur küttimiskoormus ja suurkiskjate arvu vahepealne kasv.
Seevastu hunte Eesti metsades jagub, millest annab tunnistust uskumatu lugu, mis juhtus 21. detsembril, kui Pärnumaal Lõpe kandis jäi hunt päise päeva ajal auto alla ja hukkus saadud löögist.
“Tegu polnud isegi mitte noore, kogenematu hundi, vaid vana loomaga,” rääkis Nõmm. “Detsembris polnud huntidel veel jooksuaegki, mis võinuks isaslooma ümbritseva suhtes pimedaks muuta.”
Eestis on lubatud tänavu lasta üle 100 hundi ja 101 ilvest. Üle riigi on jahimeeste andmetel tänavu maha kõmmutatud juba 93 hunti ja 86 ilvest.
Mullu hilissuvel ja sügisel kütiti Eesti laantes 57 karu.
Kuna hunte on palju ja metskitsede populatsioon nõrgaks muutunud, kaalutakse keskkonnaametis veel 50 hundilaskmisloa väljastamist. Lätis seda juba tehtigi.