Laulupidude eestvedaja Aet Maatee pälvis rahvakultuuri aastapreemia

Kauaaegset laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhti Aet Maateed tunnustati rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga. Foto: Mihkel Maripuu

Eile selgusid kultuurikapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemiate tänavused laureaadid. Aastapreemia vääriliseks tunnistati laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kauaaegne juht, mullu detsembrist Pärnu muuseumi direktorina ametis pärnakas Aet Maatee.

Kõikjal laiutav kuri viirus ei luba neil aegadel suuri tseremooniad korraldada ja seetõttu anti tänavusedki preemiad üle Eesti Televisiooni “OPi!”erisaates. Maateel polnud paraku võimalik telesaateski osaleda, kuna ta pidi viibima kodus eneseisolatsioonis.

“Muidugi olen ma selle tunnustuse üle ääretult õnnelik. Kuid seda, miks just mind otsustati tunnustada, tuleks küsida teiste käest,” sõnas Maatee, keda preemia väljaandjad nimetasid laulu- ja tantsupidude teenekaks ja pühendunud tulehoidjaks ja sädeinimeseks.

Maatee oli laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht 17 aastat ja korraldas selle aja jooksul seitse suurpidu. Esimene sai teoks kahasse Ilmar Mossiga, hiljem juhtis ta pidusid juba üksi.

“Kui Aedal on neli tütart, siis tema viies laps on olnud kahtlemata laulu- ja tantsupidu. Aet on olnud pidude hoidja ja kandja samavõrra kui nende korraldaja,” rääkis kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. “Kuid ta on oluliseks pidanud laulupidude tegijaidki, näinud suursündmuse taga seda vedavaid inimesi. See on tohutult oluline.”

Tanner tõi esile, et Maateele pole laulupidu niisama üks üritus, vaid südameasi. “Igasse laulupeosse on läinud tema hing ja puudutus peale suure töö. Ja see on väga palju andnud kogu laulupeoliikumisele,” kõneles kooriühingu tegevjuht.

Tanner meenutas, kuidas nad koos Maateega töötasid mitu aastat koos Balti riikide ühiskomisjonis, mis valmistas ette laulupidude kandmist UNESCO vaimse pärandi nimekirja. “Mul oli võimalus lähedalt näha Aeda vaadet laulu-ja tantsupidudele ja olen temalt väga palju õppinud,” märkis ta. “Ta tunnetab pidusid ühe osana koorilaulu- ja tantsukultuurist, nende olulisust ühiskonna ja inimeste ühendajana, näeb kogu protsessi, mis on aluseks sellele, et peod saaksid toimuda. Aet on teinud laulu- ja tantsupidude heaks tohutu töö ning me leidsime, et seda tuleks tunnustada.“