Matsalu kaitsekava kohta laekus sadu ettepanekuid

Copy
Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal asub suurim Läänemere-äärne rooväli. 
Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal asub suurim Läänemere-äärne rooväli. Foto: Tiit Hunt

Esmaspäeval lõppes keskkonnaametis Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu suhtes ettepanekute kogumine. Maaomanike, eksperdiühenduste ja muude huvirühmade eeteid koguti sihiga arutada eelnõus väljapakutu põhjalikumalt läbi ja muuta seda nii, et dokument oma eesmärke paremini täidaks. 

Rahvuspargi kaitse-eesmärke soovitakse märkimisväärselt täiendada, et tagada kõikide liikide ja koosluste kaitse. Praegu kehtivas eeskirjas on kaitstavad väärtused nimetatud üldsõnaliselt, näiteks pole piiranguvööndis keelatud linnujaht. 

Suur osa ettepanekuid jõudis ametisse viimasel minutil. Kokku laekus üle 40 kirja. Peale selle esitati ettepanekuid kohtumistel maaomanike ja teiste huvirühmade, näiteks ornitoloogide ja rannakalurite esindajatega. 

“Avalikkuse huvi oli väga suur. Ettepanekute analüüsimisele kulub nädalaid, kuna paljud kirjad olid väga mahukad ja sisaldasid palju ettepanekuid,” märkis keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kätlin Kurg. 

Matsalu kaitse-eeskirja eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et rahvuspargi loodusväärtused oleksid kaitstud ja säiliks traditsiooniline kultuur. Need väärtused, mille kaitset saab tagada ainult range korraga, on plaanitud sihtkaitsevööndisse, ja need, mille puhul piisab leebemast kaitsekorrast, on arvatud piiranguvööndisse. Kaitsekord arvestab sellegagi, et säiliks traditsiooniline ehitusstiil ja kalapüügiviis.  

Ettepanekute analüüsimisele kulub nädalaid, kuna paljud kirjad olid väga mahukad ja sisaldasid palju ettepanekuid.

Kätlin Kurg

Suurem osa eeteid puudutasid Kure sõnutsi liikumispiiranguid ja kalastamist, aga ka metsandust, jahipidamist, biotsiidide kasutamist. “Oli nii piirangute leevendamist pooldavaid kui  karmistamise soovijaid,” täpsustas Kurg ja selgitas, et kaitsealade kaitsekord mõjutab väga paljusid: kohalikke elanikke, omavalitsusi ja kodanikeühendusi. “Ees seisab ettepanekute analüüsimine ja nendest lähtuvate alternatiivsete lahenduste kaalumine.”

22. märtsil toimub Lihula rahvamajas kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu, kus ettepanekuid lähemalt tutvustatakse. 

Tagasi üles