Arendaja Lootsi 10st: Maksime suure summa ega jäta maja ehitamata

Arendaja Tõnu Korts tõi “Pealtnägijas” esile, et tema ettevõte ei ostnud Lootsi 10 kinnistut põllumaa hinnaga. Foto: Mailiis Ollino

Ettevõtja Tõnu Korts toonitas eile õhtul ETV saates “Pealt­nägija”, et ostis suvepealinna Lootsi 10 kinnistu ehitusõiguse ja kavatseb hoone valmis ehitada.

Pärnu Postimees on korduvalt kirjutanud arendaja plaanist ehitada Pärnu jahisadama kõrvale magusasse piirkonda vabatahtlike päästjate maja, samal ajal kui mitu naabrit peab ilmselgeks, et Lootsi 10 kinnistule riigikaitsemaale tuleb siiski tulusama otstarbega hoone.

Kõnealuse maatüki pani riik enampakkumisele 2018. aastal. Oksjonil osalejaid oli kaks ja kõrgema summa – pea 250 000 eurot – käis välja Kortsu ettevõte Herakos OÜ. ­Firma müüs Lootsi krundi neli kuud pärast ostu edasi SP1 OÜ-le, kuid projekti arendajana jätkas ikkagi Korts.

Tõnu Korts on ärimehena peamiselt tuntud ehitusettevõtte Merko eksjuhina, kes maadevahetuse protsessis andis pistist kõrgele Tallinna linnaametnikule ja mõisteti selle eest trellide taha. Foto: Mihkel Maripuu

“Me ostsime selle kinnistu Eesti riigi käest veerand miljoni euro eest. Me ostsime ehitusõigust,” rääkis Korts saates. “Meie soovime ostetud kinnistut kasutada, hoonestada. Ja kui on ainuke võimalus seda teha sellisel moel, siis me teeme selle maja ja ­kasutame seda maja selliselt. Mida me valesti teeme?”

Korts tunnistas, et nende esialgne plaan oli tõepoolest kinnistule kortermaja ehitada. “Meie vaatasime seda selliselt, et tegemist on kehtiva detailplaneeringu, ehitusõigusega ja see on riigikaitsemaa. Igati loogiline, et kui sinna on juba kehtestatud selline detailplaneering, siis on see avalik kokkulepe, et selline ehitusmaht on seal lubatud,” lausus ta.

Korts ei vaidle, et jõeäärsel krundil on kinnisvaraarenduseks suur potentsiaal ja algul püüdiski tema ettevõte avalikult muuta krundi detailplaneeringut, sealhulgas maa sihtotstarvet, ehitamaks sinna mitme tuhande ruutmeetri suuruse pinnaga viie- või kuuekorruseline kortermaja. Linna­valitsuse ametnikud kiitsid tema sõnutsi plaani isegi heaks, aga volikogus ei läinud see läbi, sest mitu naabrit hakkas protestima: sanatoorium Tervis, kõrvalkinnistule korterelamu arendaja, Pärnu jahtklubi ja isegi üle jõe tegutsev Pärnu Sadam.

Kui sinna on juba kehtestatud selline detailplaneering, siis on see avalik kokkulepe, et selline ehitusmaht on seal lubatud.

Tõnu Korts, arendaja

Korts tõi esile, et nad ostsid 250 000 euroga kinnistu, mille alghind oli 210 000 eurot. “Seda ei müüdud põllumaa hinnaga,” rõhutas ta. Niisiis on tema sõnutsi igati õigustatud ootus, et sinna saab ehitada. “Ja kui korter­maja planeeringut ei saa teha, teeme sinna selle, mida saab teha.”

Arenduse vastalistena võtsid saates sõna arhitekt ja planeerimisekspert Kaur Lass, Pärnu jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi ja Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann.

“See ei meenuta mitte kuidagi ühtegi riigiasutuse maja, vaid väga selgelt meenutab igatpidi eeskujulikku korterelamut koos mõnusate rõdudega, kust avaneb jõe- ja merevaade,” lausus Lass. “Kõige paradoksaalsem on see, et päästeameti auto ei pääse ise päästeameti majja, sest lihtsalt pöörangu raadiused ei anna välja. Mis tundub absurdne.”

Hallikmägi leiab, et plaanitavas majas peaks olema võimalus hoida veesõidukeid. “Niisuguseid asju seal ei ole,” sedastas ta.