Haiguspäevade varasem hüvitamine jätkub aasta lõpuni

Haiguslehe varasem hüvitamine aitab töötajail säilitada sissetuleku koroonaviiruse kandjaga lähikontakti korralgi, et sel juhul tööle minema ei peaks. Foto: Madis Veltman

Maist jõustuvad seadusemuudatused, millega jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasem hüvitamine pikeneb selle aasta lõpuni.

Haiguslehe varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada oma sissetuleku.

“Nakkusohtlike kontaktide vähendamiseks saavad samadel tingimustel haigushüvitist ka nakatunute lähikontaktsed,” märkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Toonitades, et koroonaviiruse taandumise nimel peab igaüks käituma vastutustundlikult ja terviseteadlikult.

Tõkestamaks COVID-19 levikut, hüvitavad tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ja haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline kord kehtima 30. aprillini, siis muudatus pikendab haiguspäevade varasemat hüvitamist aasta lõpuni. Haigekassale eraldab riik selleks 12 miljonit eurot.

Seadusega luuakse ühtlasi tervishoiuteenuse osutajatele võimalus hüvitada COVID-19ga seotud kulusid. Näiteks saab üldarstiabi osutajatele korvata lisapersonalikulu, nimistuväliste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja -protseduuri kulu ja vaktsineerimisteenuse osutamise kulu.

Perearsti nõuandeliini teenuse osutajale saab hüvitada kõnede arvu kasvust tingitud lisakulu. Kiirabibrigaadi pidajale aga korvata lisapersonali ja -brigaadide kulu. Tänavusest lisaeelarvest saab haigekassa selleks 59,3 miljonit eurot.

Samuti tehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses muudatused seoses digitaalse vaktsineerimistõendi kasutuselevõtuga.

Muudatused jõustuvad 1. maist.