Riigikohus otsustas, et Pärnu linna vastutust süütamises tuleb uuesti arutada

Suur-Jõe tänaval Kanpoli kaupluse juures hävis 2019. aasta oktoobri öösel tules taara vastuvõtupunkt. FOTO: Lääne päästekeskus

Riigikohus saatis täna uuesti ringkonnakohtusse arutamiseks kriminaalasja, milles Pärnu linnalt nõutakse üle 67 000 euro kahjuhüvitist, andes sellega linnale lootust, et ehk pääsetakse märkimisväärse summa maksmisest. Nõue esitati siis, kui linna eestkostel mees süütas Pärnus taaraautomaadi.

Eelmise aasta detsembri alguses otsustas Pärnu maakohus, et aasta varem Kanpoli kaupluslao lähistel taarapunkti maha põletanud, piiratud teovõimega ja linna eestkostel mees peab aastaks ja kaheksaks kuuks vangi minema. Samuti mõistis kohtunik linnalt kui süütaja eestkostjalt välja üle 67 000 euro kahjuhüvitist tulekahju tõttu kannatada saanud osaühingule PAK.

Kohtu hinnangul ei suutnud linn tõendada, et ta tegi eestkostetava jaoks mõistlikult oodatava, hoidmaks ära kahju tekitamine. Nimelt oli taarapunkti süüdanud mehele seatud eestkoste varaliste ja isiklike asjade, rahaasjade, tehingute, ravi- ja sotsiaalteenuste ajamiseks. Linnavalitsuse töötajatel oli tema tegemiste kohta umbkaudne teave, mees ei kasutatud teenuseid, mida talle pakuti, ning talle ei otsitud muid sobivamaid meetmeid. Samuti asuti eelnevaid teenuseid juba lõpetama neid millegagi asendamata.

Mehe varasematest öistest süütamistest, mis algasid juba eelmise aasta suvel, said linnavalitsuse töötajad teada septembris, kuid suhtusid neisse passiivselt.

Veel enne aasta lõppu kaebasid Pärnu linnavalitsuse esindajad maakohtu otsuse edasi ja taotlesid tsiviilhagi rahuldamata jätmist või kahjuhüvitise vähendamist. Linna esindaja avaldas kaebuses, et valesti oli hinnatud nii linnavalitsuse vastutuse ulatust juhtunus kui ka kahjuhüvitise suurust. Tallinna ringkonnakohtu 29. detsembri määrusega jäeti linna apellatsioon põhjendamatuna läbi vaatamata.

Suur-Jõe tänaval Kanpoli kaupluse juures hävis 2019. aasta oktoobri öösel tules taara vastuvõtupunkt. FOTO: Lääne päästekeskus

Vandeadvokaat Triinu Hiob linnavalitsuse esindajana leidis omakorda, et see otsus on põhjendamatu, ning pöördus riigikohtusse, kust asi tänase määruse kohaselt ringkonnakohtusse uuesti arutamiseks saadeti. Nagu märkis riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtukoosseis, ei pruukinud Hiobi kaebus olla üheselt perspektiivitu ja ringkonnakohus pidanuks samuti argumente analüüsima.

Riigikohtu otsus tähendab, et tsiviilhagi põhjendatuse ja võimaliku kahjuhüvitise suuruse arutamisel võib linnavalitsus märkimisväärse summa maksmisest pääseda. Tõsi, võib ka juhtuda, et nii ei lähe: kahjuhüvitis jääb samaks ja otsust põhjendatakse selgemalt.

28.04.2021 30.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto