Eestis algasid taas karuputke võõrliikide tõrjetööd

Mullu lisandus rekordarv uusi karuputke võõrliikide kolooniaid, mida keskkonnaametile varem teada ei olnud. Foto: Sille Annuk

Sel aastal tellib keskkonnaamet riiklikku hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet ligemale 2300 hektaril. Tõrjetööde esimene ring lõpetatakse juuni keskpaigaks.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka kodumaisele loodusele, mistõttu tuleb neid tõrjuda. Keskkonnaamet on selle töö tegemiseks korraldanud hanked – Pärnumaal teevad tõrjet osaühingud Putkekaru ja Mikslinks – ning äsja hakkas võitlus taimega pihta kogu Eestis. Tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet tehtud üle kümne aasta. Tänu sellele on nende levik ja kasvukohtades esinemise tihedus aasta-aastalt kõikjal Eestis tunduvalt vähenenud ja karuputki võib kohata järjest harvem. Kaevamise teel tõrjumine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ning väikestesse ja väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on lubatud karuputki tõrjuda ainult labidaga kaevates.

Mullu lisandus rekordarv uusi karuputke võõrliikide kolooniaid, mida keskkonnaametile varem teada ei olnud. “Eelmise aasta üleskutse karuputke võõrliikide kasvukohtadest teatada kandis vilja – kaardistasime 754 uut kolooniat kogupindalaga 174 hektarit. Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab levikut ja võõrliikide Eestist hävitamiseks kuluvat aega vähendada,” selgitas ameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb neil karuputke võõrliikide tõrjega ise tegelda. Üksikuid taimi soovitabki keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endal. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised ning teabe teadaolevate kolooniate kohta leiab ameti kodulehelt. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda samuti keskkonnaametnikele.

“Tuletame kõigile meelde, et kuigi tõrje on Eestis juba palju aastaid kestnud, ootab keskkonnaamet endiselt teateid karuputke võõrliikide kasvukohtadest. Ettevaatlikult ja rahulikult tegutsedes soovitame maaomanikel ise üksikud taimed välja kaevata, nii on tõrje kõige kiirem ja tõhusam,” selgitas Tammekänd.

Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja Euroopa Liidu tasandilgi. See tähendab, et nende kasvatamine ja leviku mis tahes viisil soodustamine on keelatud. Eestis korraldab karuputke tõrjet keskkonnaamet.