Pärnakate pikem eluiga püütakse saavutada tervisenõukogudega

Kerstin Meresma
, kaasautor
Copy
Inimeste liikumis- ja toitumisharjumusi lühikese ajaga ei muuda, see on Pärnumaa arenduskeskuse rahvatervise ja turvalisuse spetsialistile Karmen Vesselovile selge.
Inimeste liikumis- ja toitumisharjumusi lühikese ajaga ei muuda, see on Pärnumaa arenduskeskuse rahvatervise ja turvalisuse spetsialistile Karmen Vesselovile selge. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa on võtnud eesmärgiks tõsta elanike keskmist eluiga, ent inimesed ei pruugigi tehtud tööd tajuda. Enamikule ehk nähtamatu mõjuga projekt toetab tervisenõukogude loomist kohalike omavalitsuste juurde, pikendamaks kohalike tervena elatud aastaid. Sihtasutuse Pärnumaa Arenduskeskus rahvatervise ja turvalisuse spetsialisti Karmen Vesselovi sõnutsi anti projektis osalevate omavalitsuste esindajatele ülesanne moodustada tervisemeeskonnad, et luua elanike terviseprofiilid, mille alusel saaks tuvastada murekohad.

“Kui statistikast tuleb välja, et omavalitsuses on tervena elatud aastad äkki langenud, selgitame, mis selle numbri taga võib olla,” tõi Vesselov näite. Selleks aga, et jõuda probleemi juureni, on vaja kogukonnast spetsialiste, kes suhtlevad inimestega, kuna nemad teavad kõige paremini kohalikke murekohti.

Kes tervisenõukokku kuuluma hakkavad, sõltub omavalitsusest ja kogukonna eripäradest. Näiteks saab sinna vajaduse järgi kaasata noorsoo- või sotsiaaltöötajaid, korrakaitsjaid ja haridusspetsialiste.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles