Kolme lapse ema tahtis endalt elu võtta

Hättasattunud Tatjana Vuht on ikka veel pisut ehmunud, millise hoo ja südamlikkusega inimesed talle appi ruttasid. Aga – ta tahaks tööd. Foto: Ants Liigus

Pärnus kolme lapsega elav naine Tatjana Vuht (42) julges hääle murdudes tunnistada: “Kuu aega tagasi tahtsin endalt elu võtta. Nüüd aga ei arva ma enam isegi seda, milles varem kindel olin: eestlase parim toit on teine eestlane.”

Rannametsa tee kortermajas pinda üüriv kolme lapsega naine, kes teist kuud rahata, on oma arvamust inimestest kardinaalselt muutnud.

“Töö kaotus ja võlakoorem viisid mind nii musta masendusse, et uhasin tablette sisse. Tegu ei õnnestunud. Elupäästjaks osutus Pärnus elav õde, kes appi ruttas ja lõpuks mu välismaal elavatele vanematele lastele, tütrele ja pojale teatas, mis lahti. Ise häbenesin seda teha,” avaldas naine.

Lastel ilmus silmi sära

Eile võttis Tatjana muudkui mobiilikõnesid vastu. Ajakirjanike külas olles helistati parajasti Sakust. Ruudulise klade lehekülg oli naisel täis kirjutatud nimesid ja aadresse, kes kõik oma abikätt pakkunud.

“Uskumatu, milliseid inimesi leidub,” imestas Tatjana. “Kirjutasin “Võsareporteri” portaalile oma loo eesmärgiga leida tööd, et äkki keegi pakub.”

Tatjana kirjeldas, kuidas pärast saadet tulid pensionärid, sada krooni näpus. Kuidas tulid 400 krooniga kutsekooli tüdrukud, kes olid tänaval tema heaks korjanduse teinud. Kuidas elukoha lähedalt toodi toidumoona ja et hing pidi kinni jääma, kui MTÜ Mailaps helistas ja teatas, et on elektriarve 3800 krooni ära maksnud.

“Lapsed küsisid, mis juhtus. Olin imeliku näoga. Nüüd ei pea nad küünlavalgel õppima, saame elektri tagasi ja külmkapi tööle. Laste silmi tuli sära tagasi,” rääkis ta.

Tatjanal on veel kaelas 12 500kroonine üürivõlg ja 90 000kroonine pangalaen.

Eile sõitsid Tartust kohale firma GNLD esindajad Silva Nurk ja Karin Ellermaa, kelle firma tahab Tatjanat õpetada oma elu parandama.

Naine unistab tööleidmisest

Inimesed helistavad, pakuvad abi ja elamist väljaspool Pärnutki. “Isegi paar meest helistas. Kutsusid enda juurde elama, olevat oma maja ja nad aitavat igati, isegi laste järele vaadata, kui vaja,” naeris Tatjana.

Muidugi ei välista Tatjana tulevikus uut suhet, aga kahega on ta alt läinud – esimene jättis kolm last ja “tõmbas uttu”, teine hakkas jooma, aga vahel toob pätsi leiba. Nii kasvatab ta oma 11aastast tütart ja 12aastast poega, kolmandast pojast ei taha ta enam rääkida kui lapsest – noormees sai 18 ja leiab ilmselt Maximas tööd.

“Kui mu õde otsustas sekkuda ja teatas välismaal elavatele lastele, mis lahti, on nad kodus elavat poega juba oma juurde kutsunud. Vanem tütar töötab Iirimaal, vanem poeg elab Soomes,” avaldas Tatjana.

Miks ta ise lastelt abi ei palunud? Naine ütleb, et häbist. Ta saab nüüd aru küll, et see oli valehäbi.

Aga ühelgi emal pole meeldiv olla tema olukorras, kus isad läinud ja lapsed jäänud … Pealegi ei ole ühe isa lapsed kohustatud abistama teise isa omi.

“Püüdsin tööd rabada. Päeval ja öösel. Kasiinos oli hea palk. Siis võtsingi pangalaenu, olles kindel, et suudan osta perele üürikorteri ja raha nelja aastaga tagasi maksta. Sain hoopis infarkti. Kaasnenud südamerütmihäired ei lubanud endist tööd enam teha, laenuraha kulus ravile ja elamiseks,” jutustas Tatjana.

Uue töö sai ta Maxima toidupoes, pidi aga sealt ära tulema 72aastast voodihaiget ema hooldama. Mis Tatjana säästa oli suutnud, kulus ema matusteks. Praegu elab ta annetustest, aga juba lootusega: poeg saab tööle. Peale selle üritavad tema vanemad lapsed oma elu kõrvalt abikätt ulatada, ümbritsevad inimesed pakuvad tuge nii intensiivselt, et tahavad tema pangakontot. Siin see on: Swedbank 221040627552.

“Ma ei ole julgenud tahta rahalisi annetusi. Mida ma aga väga tahan, on töö. Kui keegi mulle ometi seda pakuks!” ütles naine hüvastijätul, käsi südamel.