Lelle–Pärnu kaubaraudtee sai Rail Balticu ehituse tarvis valmis

Lelle–Pärnu raudteelõik remonditi Rail Balticu ja Via Baltica ehituse toetamiseks. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Lelle–Pärnu raudteelõik, mida vahepeal pole kolm aastat reisijateveoks kasutatud, tehti korda, et seda mööda vedada Rail Balticu ehitusmaterjali, selmet koormata maanteid veokitega. Remonditud raudteel saavad kaubarongid sõita kuni 40kilomeetrise tunnikiirusega.

Rail Balticu (RB) ehituseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvestanud ligikaudu paarisaja tuhande rekatäie ehitusmaterjalidega. “Nüüd on Lelle–Pärnu raudtee kaubarongide liikumiseks korras, et mitte koormata niigi tiheda liiklusega maanteed,” lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Ühtlasi veetakse rekonstrueeritud raudteed pidi neljarealise Via Baltica maantee ja Tootsi tuulepargi ehituse materjali. Viimastel aastatel on raudteed kasutatud põlevkivi aherainekillustiku veoks Ida-Virumaalt Pärnu kaubajaama, mis on kiirraudtee ehituselgi oluline materjal. Otseselt RB ehitamiseks hakatakse seda lõiku Aasa sõnutsi kasutama paari lähiaasta jooksul.

Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase kinnitusel leevendab Lelle– Pärnu raudtee remont tuntavalt kogu Pärnu piirkonna teede liikluskoormust ja -ohutust. “See vähendab ühelt poolt liikluskoormust maanteedel, teisalt säästab keskkonda,” ütles ta, lisades, et abitsioonika ajaraami ja materjali tarneprobleemide kiuste valmis remont õigeks ajaks ja kvaliteetselt.

Peamiselt hakatakse Lelle–Pärnu raudteed mööda vedama rööpaid, liipreid, liiva ja kruusa. RB rööpad on kuni 50 meetrit pikad ja ainuüksi Tootsi–Ikla lõigule on neid arvestatud umbes 24 000 tonni jagu. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua 600 000 tonni ballastkillustikkugi, mida saab samuti vedada Lelle–Pärnu raudteed pidi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sõlmis Lelle–Pärnu raudteelõigu remondiks selle omaniku Edelaraudtee ASiga 5,8 miljoni eurose lepingu. Riigihanke tulemusel remontis raudtee taristuehitusettevõte Go Track. Remondi rahast 81 protsenti tuli Euroopa ühendamise rahastust ja ülejäänud 19 protsenti oli Eesti riigi omafinantseering.