Eelmisel nädalal jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumuse kasv, arstide poole pöördus 4209 inimest ehk 12 protsenti rohkem nädal varasemaga võrreldes. Pärnumaal on haigestumine Eesti keskmisest madalam.
Ülemiste hingamisteede viirustesse haigestumine kasvab
Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas terviseameti andmetel samal ajavahemikul seitsme protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 314. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal, Tallinnas, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Tartumaal.
Haigestumus ei ületa veel Eesti keskmist, kuid on hakanud kasvama Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Mujal püsib haigestumus stabiilsena.
Enim haigestuvad praegu kuni viieaastased lapsed, kuid eelmiste aastate võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, kuid haigestumus on tõusutrendil.
Laboratoorselt kinnitati 11 gripiviirust, neist üheksa olid A/H3 ja üks B-gripiviirus.
Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 25 protsenti. Ligi 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist domineerib RS-viirus (54 protsenti).
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hooajal domineeriv A/H3N2 gripiviiruse tüvi vastab olemasoleva gripivaktsiini tüvele. Viirus on tundlik gripiviirusevastaste preparaatide suhtes. Seni tehtud uuringutes ei ole ilmnenud viirusresistentsust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Kreekas, Islandil, Itaalias, Maltal, Prantsusmaal, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias.
Gripiviiruse levikut hinnatakse laialdaseks Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Mujal riikides hinnatakse haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu.