/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2021/12/27/14280776t1h883f.jpg)
Krõbedad ilmad on teinud oma töö ja paljusid Eesti siseveekogusid katab küllaldse paksusega jääkaas. Päästeameti teatel on homsest lubatud minna nendele veekogudele, kus jääkaanel paksust vähemalt kümme sentimeetrit.
Siseveekogude jääl liikumise piirangud leevenevad
Päästeamet mõõdab iga päev Eesti populaarsemate siseveekogude jää paksust ja kannab tulemused jääkaardile.
Ilmataat on lahkesti külmakraade pakkunud, et pühade ajal saaks ikka nautida uisutamist, kalastamist ja muud toredat tegevust. Enne valitud veekogule sammude seadmist tuleb aga selle jääkaane paksus pidevalt kaardirakendusest üle vaadata.
“Veekogurikkas Eestis on ligemale 1200 järve ja veehoidlat, peale selle hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ja õnnetuste oht suurem,” ütles Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.
Päästekomandod mõõdavad jää paksust ilmaolude ja jää olemasolu põhjal seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Andmed sisestatakse kaardirakendusse.
“Sellegipoolest on kaardil olevad andmed informatiivsed ja ohutus algab igaühest endast. Ühe veekogu piires võivad jääolud tugevasti varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem jää. Seetõttu palume jätkuvalt vältida vooluveekogudele minekut ja olla eriti ettevaatlik ka paisjärvedel,” selgitas Uustalu.
Meeles tuleb pidada, et jääle tohib minna alles siis, kui selle paksus küünib vähemalt kümne sentimeetrini. Õhem jää ei pruugi inimest kanda. Sestap tasub uisutamiseks valida ametlik ja turvaline liuväli. Kui aga veekogu jääle ei saa minemata jätta, tuleb kaasa võtta ohutusvahendid, näiteks jäänaasklid, millega end ohu korral kiiresti veest välja aidata. Läbi jää vajudes peab arvestama, et jääaluse vee temperatuur ulatub kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanu vastu kuni kümme minutit, laps kaotab teadvuse veel varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi veekogudel üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele. Lapsevanematel tuleks rääkida üle hapra jääga seotud ohud ja hoida järeltulijatel silm peal. Hädalist märgates või ise abi vajades tuleb esimesel võimalusel helistada numbril 112.
Kuidas ohuolukorras käituda?
- Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragiseb või vajub –, tuleb viivitamata keharaskus laiali jagada ja lahkuda. Selleks heitke kohe käpukile ja minge kiiresti tuldud teed tagasi.
- Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtute läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal ajage käed laiali ja kallutage ennast tahapoole. Nii takistate enda üleni vee alla vajumist.
- Mida rutem jääaugust välja saate, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Suureks abiks on jäänaasklid. Jääle vinnake ennast sinnapoole, kust tulite.
- Jääle pääsenuna rullige ennast või roomake jääaugust eemale. Kaugemal võib püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale pinnale ja võimalikult soojadesse oludesse.