Päästjate päev algas jäälemineku keelu eirajaid manitsedes

Foto: Urmas Luik

Ehkki päästeamet keelas tänasest Pärnumaal ja veel viies Lääne regiooni maakonnas siseveekogude jääle minna, olid päästjad hommikul ametis Pärnu jõel jää alt saaki nõutama läinud kalameeste korralekutsumise ja nende kuivale maale kamandamisega.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiige jutu järgi on Pärnumaal kõige rohkem muret Pärnu jõel, kus veel mõni päev tagasi võis jäässe puuritud aukude juures näha kümneid kalamehi, kes sealt koha, latikat, vimba, ahvenat ja haugi välja meelitasid.

“Täna hommikul oli jääl kuus kalameest, kellele päästjad pidid keeldu meelde tuletama ja nad jäält kaldale kutsuma,” seletas Kiik, kelle teatel moodustasid enamiku Pärnus keelurikkujatest lätlased. Ta lisas, et kalamehed suhtusid keeldu mõistlikult ega protestinud päästjate tegevuse peale.

Pärnu kalamehe Eiki Eriste sõnutsi on jääsulamise ajal keelu kehtestamine mõistlik, aga võiks lähtuda siiski oludest, selmet võtta mitut maakonda sama mõõdupuuga.

“Käisime veel eile Pärnus vana Viisnurga all püüdmas ja seal oli jääl paksust üle 20 sentimeetri,” seletas Eriste. “Ka Lennuki tänava all, kus jõgi lai ja vool ei ole tugev, on jää veel väga korralik. Keelu võinuks kehtestada 15. märtsist, kui algab haugipüügikeeld.”

Siiski tunnistas Eriste, et Pärnu jões, kus mõnel pool näeb juba lahtist vett, on jääl kohti, kus olusid mittetundev jäälemineja võib ohtu sattuda. “Näiteks Kesklinna silla ja “tünni” juures kogenud kalamees jääle ei lähe,” märkis ta.

Ehkki osa kalamehi vilistab päästeameti keelule, ei kavatse Eriste ega ta kinnitusel tuttavadki, kellega talvel pea iga päev jõejääl käidud, seadusega vastuollu minna ja jäälemineku keelu kontrollijatega kassi-hiirt mängima hakata. “Läheme ilmselt Sauga jõele, kus on lahtist vett, ja püüame kaldalt, kuigi Pärnu jõel saaks veel jäält püüda,” avaldas kalamees.

Päästeameti teatel kehtib Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla- ja Järvamaa siseveekogudel tänasest jäälemineku keeld, hoidmaks ära veeõnnetusi ja tagamaks inimeste ohutus.

Pärnu jõel on jääd veel Paikuse ja Pärnu vahelisel alal.

Tarmo Voltein,  Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja

Päikseliste ilmadega muutub kevadine jää kiiresti ettearvamatuks ja isegi mitmekümne sentimeetri paksune kaas võib sellele mineja all ootamatult murduda. Päästeamet on juba saanud teateid läbi jää vajunud koerte kohta, eelmisel aastal päästeti Pärnu jõel kalamees, kelle varustus ühes jalgrattaga jõepõhja jäi.

“Kindlasti teavad paljud filmi “Kevade”, kus Teele läbi jää kukkus ja üle noatera koos Arnoga uppumisest pääses,” ütles Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Tarmo Voltein. “Sellisesse olukorda ei sooviks keegi sattuda ja kui midagi niisugust juhtuks, oleksime ennetamisega juba hiljaks jäänud.”

Volteini sõnutsi kehtestati jäälemineku keeld kogu regioonis, kuna päästjatel oleks veekogusid ja piirkondi eraldi käsitleda ning järelevalvet teha liialt keeruline ja ressursimahukas. “Eri veekogude keelde oleks inimestelegi raske lihtsalt ja üheselt arusaadavalt selgitada,” lisas ta.

Volteini jutu järgi on keeruline esile tuua kohti, kus oht läbi jää kukkuda suurem. “Ohtlikum on minna jõejääle, mille seisukord võib päikseliste kevadilmadega muutuda tundidega,” ütles ta. Olude kohta Pärnu jõel märkis Voltein, et suures osas on jää sealt peaaegu läinud. “Seda on jäänud veel Paikuse ja Pärnu vahelisele alale, mis varsti on ilmselt samuti jäävaba,” lausus ta.

Jääoludega paremini kursis olevatele ja ohte hinnata oskavatele kalameestele ei saa erandit teha, sest neist pruugivad malli võtta inimesed, kel teadmised veeohutusest kasinad.

“Kindlasti on neidki kalamehi, kes oskavad jääd ja ohte hinnata, kuid kui lapsed näevad jääl täiskasvanut, võtavad nad temast eeskuju. Lapsed ei oska ohte hinnata ja võivad veeõnnetusse sattuda või, veel hullem, uppuda,” märkis Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja.