/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5064451t1hf430.jpg)
/nginx/o/2022/09/09/14817787t1h511d.jpg)
Ratta- ja kõnniteed peaksid olema kergliiklejatele ohutud, aga pole seda alati. Näiteks leidub kohti, kus põõsapuhmas trügib tänavale ja sellest möödapääsemiseks tuleb kõrvale astuda, kui ei taha okstega vastu silmi saada.
Tellijale
Kerg- ja jalgteedel laiutab kohati võsa
Pärnakas Kalju Potsepp, kes väntab päevas kümme kuni 15 kilomeetrit, möönab, et paljudes kohtades ripuvad oksad madalal või ulatuvad sedasi teele, et löövad ratturile näkku, kui õigel ajal kõrvale ei põika. Kõige hullemaks peab ta Papiniidu silla lähedast paika, kus laiutavad põõsad varjavad vaatevälja. Ta arutles, et need, kelle ülesanne oleks selliseid ohtlikke kohti korrastada, võib-olla ei tule selle peale, et teele ulatuv võsa võib ebameeldivusi põhjustada.
