Harvad pole päevad, mil Pärnu taksojuhil tuleb vahetus veeta parkimiskohal passides, sest rahakotti auku järav majanduslangus sunnib kliente eelistama muid sõiduvahendeid. Lahendust ei näe juhid hindade langetamiseski.
Kliendipõud kimbutab Pärnu taksojuhtegi
Pärnu taksofirmade ja eraviisiliselt taksot sõitvate meeste taksid on laias laastud samad: sõidu alustamine kergendab rahakotti 35 krooni võrra, kilomeetri eest tuleb välja käia 12 krooni. Samal ajal saab Tallinnas end soodsamate firmade taksodega vedada lasta alla viie krooni kilomeeter. Pärnus ei maksa nii suurt langust loota.
Eesti taksojuhtide liidu juhatuse liikme Lembit Poolaku sõnutsi pole suvepealinna Tallinnaga võrrelda paslik. “Tallinn on Eestis üks eriline koht, sest seal on ülepakkumine väga suur. Kahjuks ei too hinna langetamine oluliselt tarbijaid juurde, hinnaralliga jagatakse ümber olemasolev klientuur,” rääkis Poolak.
Juhatuse liige leiab, et kui bensiiniliitri hind püsib 12 krooni piirimail, on 12 krooni taksokilomeetri eest õiglane tasu. “Omahind tasulisel kilomeetril, mis sisaldab ka tühisõitu, on liidu arvutusel kuus-seitse krooni. Autopesu ja muud kulutused arvutatakse sõidualustustasust,” selgitas Poolak.
Seega sõidavad Tallinna taksod omahinnaga või alla selle, tehes taksonduse jätkusuutlikkusele karuteene, mistõttu dumpinguga tegelevaid taksofirmasid võib tulevikus ähvardada hoopis pankrot.
Osaühingu Pärnu Takso juhataja Edgar Põldme ei soovinud taksohindade teemat kommenteerida, nentides vaid, et langetamisele on mõeldud, kuid kindlasti ei tehta seda täna-homme. “Pärnus võib see kõne alla tulla, kui elu läheb jätkuvalt allamäge,” ütles Põldme. “Ei ütleks, et sõitjaid väga palju on. Kõik, mis ümberringi toimub, puudutab taksondustki.”
Kolm Pärnu Postimehega vestelnud taksojuhti ühinevad Poola-ku arvamusega ega usu, et paar krooni madalam kilomeetritasu märkimisväärselt sõitjaid juurde tooks. Pigem on probleem riigi viletsas majandussituatsioonis, kus tarbija mõne krooni säästmise nimel proovib kokku tõmmata kõik kulutused, mis hädavajalikuna ei näi. Ühena esimeste seast lõpetatakse taksosõit.
“Varem jätkus kliente kõigile, novembrist kukkusid inimesed ära,” rääkis tundmatuks jääda sooviv E-takso juht, kellel sõidustaaþi paarkümmend aastat. “Paljud sõitsid mitu korda päeva jooksul: hommikul tööle ja õhtul koju, aadressi järgi juba teadsime, kes peale tuleb. Nüüd on nad kõik kadunud, järelikult on inimesed tööta, ei jaksa sõita.”
Eile hommikul kella kuuest taksopeatuses seisnud mees polnud keskpäevaks teinud ühtegi sõitu, tema tööpäevad on 14 tundi pikad. “Kerge ei ole, makse peab päris palju maksma. Sellest aastast annab rabelda ega oska öelda, mis edasi saab,” muretses mees, kelle andmeil on mitu sohvrit senise ameti maha pannud ja põrutanud välismaale tööle, et perel leib laual hoida.
Temagi on lõpetamisele mõelnud, kuid mees, kes enam esimeses nooruses pole, naljalt piiri taha ei sõida, ja kohapeal on uue töö leidmisega kehvasti.
“Praegu võib öelda, et vähemalt kliendid on toredad, sest ei näegi ühtegi inimest,” pole staaþikas roolikeeraja tumeda noodiga huumorisoont minetanud.
Kui taksofirmades töötavatel juhtidel on lootust mõni tellimus dispetðeri vahendusel saada, siis erataksojuhid võivad ainult endale loota.
30 aastat taksojuhi ametit pidanud füüsilisest isikust ettevõtja Arvi Kaaremäe võttis märkmiku abil jooksva nädala töö kokku. “Esmaspäeval oli üks sõit 58 krooni eest, teisipäeval olin kodus. Kolmapäeval ja neljapäeval ei olnud ühtegi klienti, täna (eile, toim) arvatavasti tuleb ka tühjalt koju minna,” loetles ta. “Pension päästab, selle tööga ära ei elaks.”
Pensionieas mees keerab autorooli nädalavahetuste öödelgi, sest see on ainus väljavaade mõni kroon taskusse pista ning kehv nädal päästa. Kuigi viimasel ajal ei lähe öösõidudki varasemaga võrreldes hästi, möödunud laupäeval vastu pühapäeva vajati tema teeneid vaid kahel korral.
Pikast staaþist hoolimata ei mäleta Kaaremäe teist nii kehva aega kui praegu. “Sõitjate arv kõigub kogu aeg, aga praegu on ikka hull mis hull,” tõdes Kaaremäe, kelle kilomeetritasu on firmadega samaväärne, sest kogemus on näidanud, et kindla sõidusooviga klient autot hinna järgi ei vali.
Lembit Poolak taksojuhtide liidust näeb hinnalanguse asemel päästerõngast dotatsioonis, kuid riik ei kipu abikätt ulatama.
“Eesti taksojuhtide liit on esitanud mitu korda aastate jooksul peaministrile küsimuse, kas ei oleks aeg hakata mõtlema taksoteenuse doteerimisele. Nii suureneks tarbijale teenuse kvaliteet, mis tooks kliente juurde,” rääkis Poolak. “Praegune seisukoht on, et seda ette ei nähta.”