Nutikas Instagrami postitus viis Pärnu IT-mehe polaarmatkale

Kristo Niglas
, Reporter
Copy
Kert Kivaste on viies eestlane, kes populaarsele Fjällräven Polari matkale on jõudnud.
Kert Kivaste on viies eestlane, kes populaarsele Fjällräven Polari matkale on jõudnud. Foto: Erakogu

Vaid 20 osalejaga Fjällräven Polari kelgukoeramatkale kandideeris tänavu rekordarv inimesi, üle 14 000 kõikjalt maailmast. Matkale pääses ka 35aastane Pärnust pärit Kert Kivaste, keda ootab kevadel ees kuue päeva ja 300 kilomeetri pikkune seiklus polaarjoone taga.

IT- ja start-up-maailmas tegutsev Kivaste võttis tänavu pooleks aastaks aja maha ning reisib elukaaslasega USAs ja Ladina-Ameerikas. Enda sõnutsi on ta elu jooksul käinud matkamas vähem, kui võiks, ning kuigi haski ja malamuut on tema lemmikkoeratõud, pole kolmekümnendates mees kunagi kelgukoeramatkal käinud.

“Liiga pikad päevad arvuti taga viisid ühel hetkel olukorda, kus oli vaja ekraani tagant välja saada, olla rohkem looduses ja veeta kvaliteetaega päris inimeste keskel. See ongi põhjus, miks ma praegu ringi reisin ja polaarmatkale minna tahtsin,” ütles Kivaste. 

Oma sobivust polaarmatkale tuli osalejatel põhjendada sotsiaalmeedia väljakutsete käigus, kus uuriti sedagi, mida teevad nemad iga päev keskkonna ja looduse hoidmiseks. Ühe väljakutse tarvis postitas polaarmatkale jõudnud eestlane oma Instagrami kontole tühja musta kasti, nimetades seda kõige rohelisemaks sotsiaalmeedia postituseks, mis ka matkaekspertidest koosnevalt žüriilt palju tähelepanu pälvis.

Kivaste enda sõnutsi jõudis ta postituse ideeni novembris, mil maailma krüptoturg järsult langes. “IT-inimesena olen krüptosse alati skeptiliselt suhtunud. Minu silmis on see selline Metsik Lääs, kus reegleid polegi. Kuna krüpto kaevandamise peale kulub tohutult elektrienergiat, müüakse krüptoturul sisuliselt sooja õhku ja see jätab jälje keskkonnalegi,” rääkis ta. “Laiendasin seda mõtet veel kaugemale: kuigi tehnoloogial on palju hüvesid, on kõigel, mida internetis iga päev pimesi teeme või sinna postitame, mõju meid ümbritsevale.”

Andmemahu mõttes võtab musta kasti salvestamine ja saatmine vähe ressursse. Pilt on väiksem kui video, tekst võtab vähem ruumi kui heli ning musta värvi kuvamiseks peavad kasutaja seadme protsessor, kõlarid ja ekraan tegema minimaalselt tööd ehk tarbima võimalikult vähe energiat. “Peale selle pole must kast just kõige põnevam asi, mida vaadata, seega viskavad Instagrami algoritmid seda inimestele vähem ette ja selle reach on väiksem,” rääkis IT-mees. 

Kivaste on viies eestlane, kes populaarsele Fjällräven Polari matkale jõudnud. Esimese eestlasena käis polaarmatkal 2014. aastal Katrina Schmickler, 2016. aastal loodusfotograaf Hans Markus Antson, 2017. aastal Ketter Michelle ning 2019. aastal  praegu Rootsis kelgukoerte matkajuhina töötav Maiu Lünekund. Osalejate kinnitusel aitas polaarmatk nende elu heas mõttes pea peale pöörata. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles