Grippi haigestumine kasvas Pärnumaal hüppeliselt

Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnutsi soodustab viiruse laialdast levimust inimeste ohutunde vähenemine. Foto: Margus Ansu

Seda, et grippi ja koroonasse nakatumine tõuseb, kinnitab ka statistika, nädala jooksul lisandus Eestis 1283 gripi- ja 3125 koroonaviiruse juhtu. Võrreldes eelnenud nädalaga kahekordistus Pärnumaal grippi haigestunute arv. 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on haigestumuse intensiivsus suur.

Ta tõi välja, et grippi haigestumine kasvas nädalaga Eestis 33 protsendi võrra ja haiglaravi vajavate patsientide juurdekasv oli lausa 58 protsenti. Seejuures kasvas haigestumus kõigis vanuserühmades, suuremat kasvu täheldati vanemaealiste hulgas.

“Haigestumine neljakordistus Ida-Virumaal ning kahekordistus Lääne-Viru-, Pärnu- ja Põlvamaal,“ ütles Sadikova. Ta mainis, et nädala jooksul lisandus Pärnumaale 112 registreeritud gripijuhtu.

Samuti on tõusnud koroonaviirusesse haigestumus, see on suurenenud peamiselt väikelaste ja üle 50aastaste inimeste seas. Peale selle on kasvanud koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavate inimeste arv.

Kuigi koroonaviirus on endiselt laialdaselt levinud, näitavad Tartu ülikooli juhitava seireuuringu detsembri tulemused, et sellest hoolimata ei muuda suur hulk inimesi, kes nakkusega on ilmselt kokku puutunud, oma käitumises midagi. 

7.–20. detsembrini kestnud seireetapi vältel kontrolliti koroonaviiruse suhtes 1864 täisealist. Neist pea kuus protsenti andis positiivse viiruseproovi ja neli protsenti oli jätkuvalt nakkusohtlik. See tähendab, et potentsiaalselt nakkusohtlik on iga 24. täisealine.  

Inimesed suhtuvad juba koroonasse kui võrdlemisi tavalisse viirushaigusse.

Ruth Kalda, Tartu ülikooli peremeditsiini professor

Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnutsi kujundab praegust koroonaolukorda endiselt omikrontüve kergesti nakkav alamvorm. Viiruse laialdast levimust soodustab inimeste ohutunde vähenemine. 

“Inimesed suhtuvad juba koroonasse kui võrdlemisi tavalisse viirushaigusse, jättes erilised ettevaatusabinõud tähelepanuta,” ütles Kalda. 

Kuna rasked haigusjuhud võivad vajada kõigi viiruste puhul haiglaravi, eriti väikelastel ja eakatel, peaks Kalda kinnitusel siiski igasuguste haigusnähtude korral lähikontakte võimalikult palju vähendama.

Antikehade uuringus osales seekord 1876 inimest, neist 91 protsendil olid antikehad olemas. Kui tõhustusdoosi soovijate osakaal üle 65aastaste vanuserühmas püsib kolmandiku juures, on keskealiste huvi lisavaktsiinidoosi vastu langenud 13 protsendini.

Kalda meelest tasuks tõhustusdoos teha siiski kõigil riskirühmadesse kuulujatel, et vältida rasket haigestumist. “Praegune haiglaravi statistika näitab, et haiglas on koroonaviiruse tõttu eeskätt just need eakamad, kes on kas vaktsineerimata või kel on vaktsineerimisest või tõhustusdoosist juba pikk aeg möödas,” selgitas ta.