Häirekeskus tunnustas kuut julget last
14. veebruar 2023, 15:58
Häirekeskus tunnustas üleeuroopalisel 112 päeval tublisid lapsi, kes möödunud aastal helistasid hädaabinumbril. Lapsed teatasid nii tulekahjust, terviserikkega lähedasest kui avaliku korra rikkumisest.
Häirekeskuse Lääne keskuse administratiivjuht Rita Kosenkranius kinnitas, et sirguv põlvkond on väga teadlik telefoninumbrist 112. “Hädaabinumbril helistades on kõige olulisem anda täpset infot selle kohta, mis juhtus ja kus juhtus. Oluline on jääda rahulikuks, vastata päästekorraldaja küsimustele ja järgida saadud korraldusi. Lapsed on tähelepanelike kuulajatena eeskujuks paljudele täiskasvanutele,” kiitis Kosenkranius.
Häirekeskus tunnustas Lääne-Eesti piirkonnast kuut last, kes kutsusid abi oma lähedasele või sõbrale ning hätta sattunud loomale. Kosenkraniuse sõnutsi olid need musternäited, kuidas teha hädaabikõne. Näiteks kutsus 12aastane Lily kiirabi oma lähedasele, kuulas tähelepanelikult päästekorraldaja küsimusi ja meediku korraldusi ning püsis liinil abi tulekuni. Toona 17aastane Laura Kristiine teatas taksikoerast, kes ajas rebast taga ja jooksis solgitorru, kuhu ka kinni jäi.
Kümneaastased Kirill ja Kristofer Johan märkasid meest, kes lamas avalikus kohas. “Tähelepanelike ja hoolivate noorte kodanikena helistasid poisid hädaabinumbril, andsid päästekorraldajale infot abivajaja kohta,” rääkis Kosenkranius.
11aastane Karl-Erik andis teada kodukohas korda rikkunud seltskonnast.
Hädaolukorras tegutses oskuslikult ka 13aastane Markus, kes kutsus abi iseendale – poiss jäi heinapallide vahele kinni. “Markusega kaasas olnud sõbrad näitasid head koostööoskust. Osa läksid päästjatele vastu, teised jäid Markuse juurde. Ja mis kõige olulisem: Markus oli ise rahulik, kuulas päästekorraldaja küsimusi ja täitis korraldusi,” kõneles Kosenkranius.
Mullu kasvas numbril 112 helistamiste arv 12 protsenti. Kokku helistati üle miljoni korra, 45 protsendil juhtudest saadeti välja kiirabi, politsei või päästjad. Kõige vähem helistatakse hädaabinumbril Lääne-Eestist. Jätkuvalt moodustavad suurima osa kiirabi väljakutsed (61 protsenti), järgnevad politsei (28 protsenti) ja pääste (neli protsenti). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede hulk – need on kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja nutikellad valivad kogemata hädaabinumbri.