Pärnumaalased andsid oma panuse tõkestamaks röövpüüki

Pimeduses jõe ääres taskulambiga jalutaja võib suure tõenäosusega otsida kalu. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaamet ja Eesti kalastajate selts (EKS) on aastaid teinud koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli kuderahu. Möödunud aastal aitas kalu valvata ligemale 400 priitahtlikku, kellest kuus olid Pärnumaalt.

Vabatahtlike kalakaitsjate suurema tähelepanu all olid eelmisel aastal Vasalemma, Keila, Vääna, Pirita, Pärnu ja Emajõgi ning Pangodi järv. Ühtekokku tegutseti kaheksas maakonnas: Lääne-, Pärnu-, Harju-, Järva-, Tartu-, Võru-, Rapla- ja Saaremaal.

EKSi andmetel valmistavad suurimat peavalu Lääne-Harju lõhejõed Vasalemma ja Keila, samuti on sekeldusi Pirita jõega. Mullu sekkus vabatahtlik kalakaitse 59 korral röövpüüdjate tegevusse. Kokku oli juhtumitega seotud 94 isikut ja paljudel juhtudel alustas keskkonnaamet nende suhtes ka menetluse.

“Kalad kaotavad kudeajal oma tavapärase valvsuse ja on kerge saak röövpüüdjale. Seepärast on kalavaru hea seisundi hoidmiseks vaja tagada kuderahu,” ütles keskkonnaminister Madis Kallas. “Loomulikult töötab selle nimel keskkonnaamet, aga kõikjale inspektoreid ei piisa. Nii on igast loodusest hoolivast silmapaarist abi rikkumiste avastamisel ja ärahoidmisel.”

Kalavalvurite roll seisneb öötundidel jõgede kallastel valvamises, et röövpüüdjad kudema kulgevaid kalu kinni ei püüaks. Avastanud röövpüüdjad, võtab valvur ühendust keskkonnaametiga.