:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/22/15213507t1h33ed.jpg)
Keskkonnaagentuuri kokkuvõtte järgi möödusid talvekuud tavapärasest soojemalt ja päikest paistis vähem.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnutsi oli talvekuude ehk detsembri, jaanuari ja veebruari keskmine õhutemperatuur suvepealinnas 1,6 miinuskraadi. Pikaajaline keskmine on –2,5. Lõppenud talv jäi seega normist soojemaks.
Kõige külmem talvekuu oli detsember, kui keskmine õhutemperatuur langes 2,9 miinuskraadini (norm –0,9), kõige soojem oli veebruar 0,9 külmakraadiga (norm –3,7).
Madalaim temperatuur mõõdeti 7. jaanuaril: 13,3 miinuskraadi. Kõige soojem oli 13. veebruaril, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 7,9 soojakraadini ja purunes soojarekord. Eelmine rekordsoe 13. veebruar oli aastal 2020, kui õhusooja oli 4,5 kraadi.
/nginx/o/2023/03/22/15213508t1h51ff.jpg)
Püsiv lumikate (lund maas vähemalt 30 päeva järjest) tekkis Pärnus 19. novembril ja sulas 2. jaanuari hommikuks. Seega oli lumi püsivalt maas 45 päeva, eelmisel talvel 66 päeva.
Kõige paksem lumevaip mõõdeti Pärnus 16. detsembril: 37 sentimeetrit, talvekuude paksim lumikate – 72 sentimeetrit – mõõdeti 13.–14. detsembril Hiiumaal.
Kõige vähem oli talvekuude jooksul päikest näha Pärnus (73,5 tundi), see moodustas 56 protsenti normist. Näiteks oli talve jooksul 53 päeva, kus ei paistnud minutitki päikest. Suurim tuulekiirus mõõdeti 15. jaanuaril: 23,3 meetrit sekundis.
Tänavune äikesehooaeg sai samuti alguse Pärnumaalt, kui 10. veebruaril registreeriti esimesed neli välgulööki.
