Amet kahtlustab: pea veerand Pärnumaa ettevõtetest võib maksta ümbrikupalka

Musta tööjõu osa on aastaga 1,4 protsendi võrra vähenenud, kuid ümbrikupalga risk jääb samasse suurusjärku. Foto: Arvo Meeks

Aasta esimeses kvartalis tuvastasid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad Pärnumaal puudusi maksuasjades üle viiendikul kontrollitud ettevõtetest. Nende hulgas leidus ehitusobjekte, mille ehitajad on leitud riigihankega.

MTA maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare selgituse kohaselt pannakse suurt rõhku just riigihanke objektidele, sest on väga oluline, et maksumaksja raha ei läheks ettevõtetele, mis ei pea kinni ühiskonnas kokkulepitud reeglitest. Riigihankel peavad saama tööd ettevõtjad, kes maksavad ausat ja õiglast palka ega riku konkurentsi.

“Erilise näitena saame tuua ettevõtte, mis pärast MTA kontakti lõpetas oma tegevuse, kuid samad isikud jätkasid riigihanke objektil tööd uue ettevõttena. Kui menetlust alustasime, lõpetati sellegi tegevus, jättes nii maksud tasumata kui täitmata oma lepingulised kohustused peatöövõtja ees,” rääkis Lepassar.

Maksusaladuse kohustuse tõttu ei saa MTA objekti nime avaldada.

Lepassar tõdes, et nii töö tellijal kui peatöövõtjal on võimalus teha alltöövõtja värbamisel kaalutletud valik, et tööd ei saaks ettevõte, mille maksuasjad pole korras ja millega võib hiljem probleeme tulla. Näiteks soovitatakse hangete koostamisel laiendada keskmise töötasu tõendi nõuet kogu alltöövõtuahelale.

Üsna tavapärane on, et ümbrikupalga maksmise allikaks on varjatud käive, mida pole deklareeritud.

Airi Lepassar, MTA maksuauditi üksuse juht

Kokku kontrollis MTA Pärnumaa ehitusobjektidel 112 ettevõtet, neist 25s leiti puudusi. Kontrollitud objekte oli 13, millest viis olid riigihangete kaudu rahastatavad.

16 firmat kahtlustab MTA ümbrikupalga maksmises, kuna töötajate palgatase on märksa madalam kui sama ametikoha keskmine Eestis. Puudusi oli ka töötajate registreerimisel: üheksa ettevõtet olid jätnud töötajad üldse registreerimata ja seitse tegid nõutavaid töötamise registreerimise kandeid ajal, kui kontrollid kohal.

Lepassare sõnutsi esineb pea iga ümbrikupalga riskiga isiku tegevuses muidki maksurikkumisi. Näiteks käibemaksu või erisoodustusmaksude maksmata jätmine.

MTA hinnangul tekib ümbrikupalgast aastas umbes 101 miljonit eurot maksukahju. Pärnumaal on ümbrikupalga maksmise riskiga MTA hinnangul 24,3 protsenti ettevõtetest.

“Üsna tavapärane on, et ümbrikupalga maksmise allikaks on varjatud käive, mida pole deklareeritud. Samuti pole harvad juhtumid, kui pangakontolt võetakse lihtsalt raha välja, mis “musta” töötasuna töötajateni jõuab, kuid raamatupidamisarvestuses on see kajastatud kassajäägina. Kui raha üle lugema läheme, selgub, et seda ei olegi,” nentis Lepassar.

Ettevõtetest raha väljaviimiseks kasutatakse variettevõtete arveid ja fiktiivseid kuluarveid. Tuvastatud on sedagi, et firmajuhi madalat töötasu kompenseerib ettevõte tema isiklike kulude, näiteks eluaseme ehituse eest maksmisega.

MTA üldine soovitus ettevõtetele on vaadata oma maksudeklaratsioonid üle ja teha parandused. Samuti tuletab amet meelde, et töötajad peavad olema registreeritud enne töötamise algust.