Hariduse arengukava muutusi ei luba

Pärnus ei napi praegu mitte lapsi, vaid puudu on hoopis vabadest lasteaiakohtadest. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus moodustas töörühma, kelle ülesanne on hakata koostama Pärnu linna haridussüsteemi arengukava aastateks 2013–2025.

„Elu muutub kiirelt ja kui me nüüd oleme asunud tegema uut arengukava, lähtume eelmisel aastal kinnitatud Pärnu linna arengukavast aastani 2025,” tõdes töörühma juht Katrin Uutsalu, Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna haridusnõunik.

„Kui linn on määranud uued arengusuunad, ja haridussüsteem on üks linna tegevusvaldkondadest, vajab ka haridussüsteem uut arengukava.”

Samal ajal märkis töörühma juht, et kava kokku pannes ei alustata tühjalt lehelt, tegemist on praegu kehtivale arengukavale tugineva ja aastate eest alustatud protsessi jätkamisega.

„Olen töörühmadele selgitanud, et paljus lähevad tegevused sujuvalt edasi, aga praegu on meil aja mahavõtmise hetk,” rääkis Uutsalu. „Vaatame, kuidas meil läheb, milline on hetkeseis, ja vastavalt sellele kontrollime, kas seatud eesmärk on küllalt hea, et selle suunas liikuda.”

Nõustab ekspert

Ehkki haridussüsteemi uue arengukava koostamiseks moodustatud töörühm, kuhu kuulub 31 inimest hariduse ja noorsootöö eri valdkondadest, kutsuti ametlikult ellu lõppeva nädala alguses, on rühmal esimene koosistumine juba seljataga. See toimus jaanuaris, kui töörühma nõustav kvaliteedijuhtimise ekspert Kersti Pärn kõneles rühma liikmetele eri arengukavadest, nende koostamisest.

Linnavalitsuse haridusnõunik ütles, et seekord on kava koostamisel lähtutud inimese elukaarest, sest elukestva õppimise kilbiletõstmisega ei saa enam keskenduda üksnes koolieelikute ja linna üldhariduskoolide õppurite probleemidele. Nüüd on arengukavas käsitletud 17–26aastasi ja vanemaidki, sest linn peab täiskasvanutelegi võimaldama soovikohast täiendusõpet.

Küll kinnitas Uutsalu, et kui riigis tervikuna lüüakse häirekella laste arvu kahanemise pärast, siis Pärnule pole kõnealune tendents omane.

Ilmakodanike rohke lisandumine omakorda tähendab, et lähiajal ei kerki päevakorda nii valusat probleemi, nagu on siinse haridusvõrgu optimeerimine ehk mõnegi kooli töö lõpetamine. Pigem seisab Pärnu silmitsi tõsiasjaga, et napib lasteaiakohti.

„Seitsme aasta prognoosis, aga rohkem me praegu ei tea, jääb laste arv Pärnus samaks, nii et ühtegi kooli me kinni panema ei pea,” märkis haridusnõunik. „Küll peame olema paindlikud esimese kuue klassi osas, klasside arvu seal vajaduse järgi suurendama ja gümnaasiumiklasside hulka vahepeal vähendama, kuni sealgi õpilaste arv jälle taastub.”

Kilbile loovus

„Eks me jälgi, mis riigis toimub, aga praegu me ei näe olevat põhjendatud, et peaksime mingeid muudatusi tegema,” rääkis Uutsalu. „Praegu on suur muutuste aeg ja eks peame olema valmis oma arengut planeerima vastavalt sellele, mida riik kavandab.”

Haridusnõunik lisas: „Haridus- ja haldusreformist on nii palju räägitud, aga me ei saa seda siin kohapeal tegema hakata, see peaks olema riigi tasemel planeeritud.”

Omaette valdkonnana tõi Uutsalu esile aina enam tähelepanu nõudva õpetajatöö sisu.

Liiati rõhutab riiklik õppekavagi vajadust tõsta aktiivsete õppemeetodite roli. Ajendatuna sellest, et lapsed on praegu koolis liiga passiivsed, nad ei oska näha teadmiste seost reaalse eluga.

„See on selles mõttes arengukava teema, et tuleb ette näha raha õpetajate koolituseks,” nentis haridusnõunik. „Samuti on suur probleem, kust õpetaja võtab aja uute õpetamismeetodite omandamiseks.”

Hoopis omaette valdkond on Uutsalu hinnangul nüüdisaegset metoodikat rakendava pedagoogi töö tulemuslikkuse mõõtmine. Eriti kui lähtuda tõsiasjast, et koolides tehtava töö tõhususe ainus kriteerium on riigieksamite tulemused ja nende põhjal saavutatud koht riigi koolide pingereas.

„Küsimusele, kuidas mõõta, kui loov on laps, ei oska ma praegu vastata,” ütles Uutsalu. „Aga seda loovust on 21. sajandil vaja, nii nagu on vaja ettevõtlikkust.”

Pärnu linna haridussüsteemi arengukava aastateks 2013–2025 esimene variant peaks valmima maiks.