Tehingute arv kinnisvaraturul langeb, hinnad mitte

Pärnus on kinnisvaratehingute arv langenud aastaga üle 20 protsendi. Foto: Mailiis Ollino

Maa-ameti avaldatud statistika kohaselt müüdi aprillis suvepealinnas 78 korterit, mida on 22 protsenti vähem kui aasta eest.

Tehingute arvu langust on näha teistegi linnade statistikast. Näiteks tehti Tallinnas möödunud kuul 707 korteritehingut, mida oli kümme protsenti vähem kui 2022. aasta aprillis. Tartus müüdi aga 130 korterit, mida on eelmise aastaga võrreldes 47 protsenti vähem.

Notarite koja esimehe Merle Saar-Johansoni väitel tuleneb tehingute arvu langus suuresti majanduskeskkonna halvenemisest. “Läinud aastal alanud kõrge inflatsioon, Euroopa Keskpanga jätkuv intressimäärade tõstmine ning majanduse jahenemine on märkimisväärselt pidurdanud kinnisvaraturu hoogu,” lausus ta. 

Saar-Johansoni sõnutsi on majanduses toimuv muutnud nii pangad kui kinnisvara ostjad üsna ettevaatlikuks, samuti on intressimäärade tõusu tõttu vähenenud maksimaalne võimalik laenusumma, mis omakorda jahutab kinnisvaraturgu. “Seda näevad notarid ka oma igapäevatöös,” lisas ta.

Vastupidiselt tehingute arvu langusele on hinnad liikunud siiski tõusvas joones. Näiteks kallines Pärnu korterite keskmine ruutmeetri hind aastaga 28 protsenti ja ulatus aprillis 2446 euroni. Üks hinnatõusu põhjus on see, et aprillis müüdud 78 korterist 13 olid uusarendused.

Eesti kinnisvarafirmade liidu (EKFL) korraldatud kinnisvaraettevõtjate sentimendiuuringust selgub, et turuosalised ootavad siiski eelolevalt poolelt aastalt elamispindade ostu-müügitehingute hindade langust.

Maa-ameti andmetel tehti aprillis kinnisvaraturul kokku 3270 ostu-müügitehingut, mida on ligemale neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal ning 12 protsenti vähem kui eelnenud kuul.