:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2023/05/30/15356840t1hd01e.jpg)
Paljud inimesed märkasid täna kella 13 paiku Pärnu lahel vesipüksi ja saatsid sellest toimetusele fotosid ja video.
Pildid ja video ⟩ Pärnu lahel möllas võimas vesipüks
Pealtnägija jutu järgi ilmus vesipüks Pärnu lahe kohale paarkümmend minutit enne kella 13. Rannajoonest asus vesipüks umbes kaks–kolm kilomeetrit eemal.
Vesipüks tekib, kui jahedam õhumass satub äkitselt tunduvalt soojema merevee kohale. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londilaadne moodustis on silinderjas pilv. Kuna õhu pöörlemisel rõhk langeb, veeaur kondenseerub ja näemegi, kuidas tekib lehterpilv, mis lõpuks võib jõuda veepinnani välja.
Eestis esineb kõige rohkem vesipükse juulist septembrini lõpuni, sest selleks ajaks on merevesi jõudnud üles soojeneda ja tingimused vesipükside tekkeks head. Vesipüksid on tüüpilised saarte läänerannikule ja seal iga-aastased, kuid üsna sagedased Väinamerel, Liivi ja Soome lahelgi. Vesipüks võib tekkida ka suurema siseveekogu kohal.
/nginx/o/2023/05/30/15356841t1h3b02.jpg)