Kurb ⟩ Lõhkujad ja vargad rikkusid kolmandiku veeohutuspüstakutest

Päästeamet leidis, et kolmandik Pärnumaa veeohutusstendidest on rikutud. Foto: Päästeamet

Päästeametnikud kontrollisid supluskohtadesse paigaldatud veeohutuspüstakuid ja leidsid, et kogu riigi 650 püstakust oli kolmandik rikutud. Peamiselt oli neid kas lõhutud või ära varastatud päästevahendid.

“Vaatepilt, mis kontrollkäigul avanes, oli kurb. Kui eelmisel aastal oli rikutud umbes veerand kõikidest ohutuspüstakutest, siis tänavu juba pea kolmandik. Varasemaga võrreldes on olukord selgelt halvenenud,” tõdes päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Pärnumaal on 73 veeohutuspüstakut. Neist 25 olid puudustega, enamasti olid päästevahendid rikutud või puudu.

“Aru tuleb saada sellest, et rikutud veeohutuspüstakust on õnnetuse korral paraku vähe kasu. Aidata saab siis, kui abivahendid on olemas. Kui neid ei ole, on päästmine palju kordi keerulisem,” selgitas Virkala. “Igaüks, kes võtab püstakult kaasa päästerõnga või rikub seda, peab arvestama, et nii tegutsedes seab ta ohtu kellegi elu.”

Kilingi-Nõmme päästekomandot väisanud president Kersti Kaljulaid paigaldas Saarde vallas Rae järve ujumiskoha juures veeohutusstendile oma allkirjaga sõnumitahvli. Foto: Maris Moorits

Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja teabetahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras. Terviklikult ohutuspüstakult leiab peale päästevahendite info ja juhendid, kuidas õnnetuse korral toimida. Samuti on iga püstak tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.

Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutuspüstakut, andke sellest teada lähimale päästekomandole.

Suplushooaja eel ehk aasta algusest praeguseni on Eestis uppunud 11 inimest.