Kas veekeskustes peaks karmistama järelevalvenõudeid? Riik veel vaeb

Praegu kehtib 15 aastat tagasi loodud määrus ja ettevõtetel on voli ise otsustada, kui palju nad töötajate väljaõppesse panustavad. Foto: Marko Saarm

Pärast märtsis Pärnus Tervise Paradiisis juhtunud veeõnnetust, milles uppus 27aastane mees, lahati tragöödia kõigi muude asjaolude kõrval avalikult tol päeval tööl olnud instruktorite võimekust ja oskusigi. Esile kerkis vana murekoht: Eestis puudub seadus, mis nõuaks ujulates ja veekeskustes kvalifitseeritud järelevalvet.

Avalike basseinide ja ujulate ohutust reguleeriva määruse muutmine on sotsiaalministri pärusmaa. Praegu kehtib 15 aastat tagasi loodud määrus ja ettevõtetel on voli ise otsustada, kui palju nad töötajate väljaõppesse panustavad. 15. märtsil Pärnu Postimehes ilmunud artiklis toonitas päästeameti välijuhi ameti kõrvalt Eesti vetelpääste seltsi juhtiv Gert Teder, et Eestis leidub ujulaid, kus vetelpääste on asendatud kaameratega, mida jälgib inimene, kes ühtlasi jagab letist kapivõtmeid.

Nüüdseks on sotsiaalministeerium saanud valmis uue rahvatervise seadusega.