Hansagümnaasium mureneb, rannahoone laguneb, Rüütli tänaval vedeleb nii mõnegi maja ees krohviklibu. Sellekevadine Pärnu kiviarhitektuuri tabanud salapärane taud pole säästnud isegi Eliisabeti kirikut, mille küljest pea iga päev tükikesi pudeneb.
Pärnu laguneb kevadistes päikesekiirtes nagu lumelinn
21. märts 2012, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jah, me oleme ise ka täheldanud seda,” märkis Eliisabeti kiriku remondi- ja ehitustööline Urmas Jõerand, kelle hinnangul laguneb kirik tänavu kevadel märksa rohkem kui varasematel aastatel.
“Noh, need kukuvad sealt ülevalt, kus need karniisid ja nikerdused on,” loetles Jõerand kiriku kannatada saanud kohti. Teinekord tulevat hoone eest koristada koguni kuni umbes 300–400- grammiseid pudemeid.
Ent seda, et meetrite kõrguselt võiks veel langeda kirikust möödujatele ohtlikke kive, Jõerand ei usu. “Võib-olla mõni väike kild tuleb veel, aga praegu päike paistab peale ja on sula juba,” tõdes ta.
Niiskus naha vahel
Jõerand arvab teadvat sedagi, millest majade kevadine murenemine tingitud on. “Sügis oli hästi niiske ja vihmane ja siis need kivid läksid niipalju niiskeks, et talvel lõi need külmaga lahti. Jää hoidis neid veel kinni, aga nii kui jää sulab, kukub see tükk kohe alla,” selgitas ta.
Tunnustatud ehitusekspert, OÜ Arcus Projekti peainsener Ludvig Tammann jagab Jõeranna arvamust. Üldjoontes. Iga maja lagunemisel on tema sõnade järgi siiski eri põhjusi. “Aga põhiasi on ikkagi see, et on saanud niiskust ja niiskus on sees külmetanud, muidu ju kivi ei lagune,” nõustus Tammann.
Tõik, et niiskus kivide vahele tungib, ei tähenda Tammanni ütlust mööda ilmtingimata, et ehitustööde käigus on midagi valesti tehtud. “Kui sajab vihma ja puhub tugev tuul, saab sein ikka märjaks,” nentis ta.
Muidugi ei saa välistada projekteerimise ja ehitusvigu või hooletust, mille tagajärjel jookseb näiteks katkisest vihmaveerennist vesi otse majaseinale, selgitas ekspert. Samuti on ehitusmaterjalid erinevad: mõni peab niiskusele paremini vastu kui teine.
Kindel on Tammanni jutu järgi aga see, et kui nüüd lagunema hakanud hoone jätta nii, nagu ta on, näeb suure tõenäosusega järgmisel kevadel veel ulatuslikumat lagunemisprotsessi. “Kui on juba auk sees, siis selle kõrvalt laguneb alati kiiremini kui terve pind,” soovitas ta praegu lagunevad hooned enne järgmist sügist korda teha.
Puit. Ja rahu majas
Võib-olla ei sobigi kivi meie niiskesse ja laia temperatuurikõikumisulatusega kliimasse? Päris nõnda see Tammanni väitel ei ole. “Tõepoolest, meie kliima on natuke erinev sellest, mis on Itaalias või Saksamaal, aga meie arhitektuur on tulnud ju põhiliselt Saksamaalt,” rääkis ta.
Mitte et siinmail kivist ehitada ei saaks. Saab ikka, aga tuleb sobivad materjalid valida. “Näiteks soomlased ehitavad küll kivist, aga nemad panevad graniidi. Meie tahame oma paekiviga sama tulemust saada mis graniidiga,” rääkis Tammann, kelle kinnitusel kõlbab paekivigi ehitamiseks, kuid see on siiski madalama tugevusastmega kui graniit. Ja tulemus on näha nii hoonete kui sõiduteede peal.
Aga jah, nagu Tammann kokkuvõttes märkis, on meie traditsiooniline ehitusmaterjal puit. “Teed veel meetrise räästa kah, siis ei saja vihma seina peale ja ongi rahu majas,” sõnas ta.