/nginx/o/2012/03/21/1020130t1h14bc.jpg)
Politsei võttis 2005. aastal otse teolt kinni pistisesüüdistuse saanud endise Kihnu vallavanema Johannes Leasi ja ettevõtja Taivo Luige.
Video: pistisevõtmises süüdi mõistetud Johannes Leas võib valuraha saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leas mõisteti pistiseasja eest kaheks ja pooleks aastaks vangi, kuid reaalselt istus mees kinni vaid 16 päeva, vahendas Reporter.ee.
Nüüdseks on Euroopa inimõiguste kohus teinud otsuse, et Johannes Lease kohtupidamisel rikuti tema inimõigusi.
Kuigi kümmekond kilo kaaluvates Lease kriminaalmenetluse toimikutes on kirjas süüd tõendavate tunnistajate ütlused ja heli- ja videosalvestused altkäemaksu üleandmisest, on endise vallavanema vandeadvokaat leidnud jälitusseaduses üles inimõiguste rikkumisele viitavad punktid, mis ei pese Least küll süüst puhtaks, kuid kohustavad Eesti riiki mehele tekitatud moraalse kahju eest välja maksma 8200 eurot.
Peale selle annab otsus võimaluse kaevata asi edasi riigikohtusse.
Pärnu maakohus mõistis Lease süüdi 30. novembril 2007 ning karistas teda kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega. Lisakaristusena keelati Leasel kolme aasta jooksul töötada avalikus teenistuses.
Protsessi võtmeisikuks oli Pärnumaa ettevõtja Taivo Luik, kes väidetavalt andis 7. juunil ja 5. juulil 2005 Kihnu toonasele vallavanemale Johannes Leasele korduvalt pistist. Luik oli samal ajal kohtu all 17 miljoni krooni suuruse käibemaksupettusega.
Pärnu maakohtu kohtunik Teet Olvik mõistis Kihnu endise vallavanema pistisevõtmises süüdi. Otsusega nõustusid 19. märtsil 2008 Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Julia Katškovskaja, Malle Preimer ja Ivi Kesküla.
Euroopa inimõiguste kohus leidis, et Pärnu maakohtus ja Tallinna ringkonnakohtus pistisevõtmises süüdi tunnistatud Kihnu endise vallavanema Johannes Lease õigusi rikuti menetluse käigus.
Euroopa inimõiguste kohus teatas 6. märtsil, et Johannes Leas ei saanud oma kriminaalasjas juurdepääsu jälitustoimikus olevatele tõenditele ja tema kaitse õiguste tasakaal ei olnud tagatud ka muude meetmetega.