Maa-ameti üleskutsele oma selle suve lemmikujumiskoht kaardile märkida reageeriti aktiivselt ja kaardile märgiti 384 supluskohta. Pärnumaa populaarseim ujumispaik selle küsitluse järgi on pisut üllatav, sest terviseamet seal ujuda ei soovita.
Lemmikujumiskohtade kaardile sattus vastuoluline rand
Pärnumaalt märgitud ujumiskohtadest osutus kõige populaarsemaks Raeküla rand, kus suplusvee kvaliteediklass on nelja aasta analüüsitulemuste põhjal halb ning seetõttu jättis terviseamet selle mullu ja selgi aastal ametlike randade nimekirjast välja.
Kuigi Raeküla ranna veekvaliteet on halb ja seal ei soovitata ujuda, on sealt võetud suplusvee analüüsitulemuste seas olnud selle kvaliteedile ka positiivseid hinnanguid.
Pärnumaa supluskohtadest märgiti maa-ameti kaardile veel Kabli rand, Kaisma järve ujumiskoht, Kasari ujumiskoht Seira külas, Keemu sadam, Lemmetsa karjäär, Matsirand, Ranna tehisjärv, Sanga tiik, Seljametsa järv, Taali ujumiskoht, Treimani rand, Valgerand, Vihtra rippsilla ujumiskoht, Virtsu ja Võiera küla naabrite kohtumispaik Pärnu jões.
Eesti kõige lemmikumad mererannad – Kunda ja Võsu – asuvad Lääne-Virumaal. Esikohale tulnud Kunda rand on suvitajate südamed võitnud puhta ja ilusa liivarannaga ning seda nimetatakse lausa Eesti Ibizaks. Populaarsuselt kolmas rand on maa-ameti kaardil Klooga rand Harjumaal.
“Tahtsime lihtsa ülesandega kutsuda inimesi Eestit kaardiakna kaudu avastama ja rõõmu valmistab see, kui palju inimesi üleskutsest osa võttis. Märgiti mererandasid, väiksemaid ja suuremaid järvesid, vettemineku kohti jõgede ääres ja ka rabalaukaid. Tulemused on kohati päris üllatavad – ei oleks osanud ennustada Kunda randa eestlaste suurimaks lemmikuks. Samas on minul Kundas ujumas käimata, ehk leian isegi uue lemmiku. Igal juhul kutsun kaarti tulevikus kasutama, kui oma suviseid sõite planeerite," kommenteeris maa-ameti ruumiandmeteenuste büroo peaspetsialist Ann Rehemaa üleskutsele reageerimist.
Maa-ameti üleskutse eesmärk oli suviste meenutuste abil tutvustada inimestele nii kaardirakendust X-GIS kui ka geoportaali. Nüüd on järgmiseks suvehooajaks juba üle-eestiline ujumiskohtade kaart olemas, mille põhjal uusi supluskohti avastama saab asuda. Ka talisuplejatel tasub maa-ameti tegemistel silm peal hoida, sest peagi on plaanis hakata kaardistama ka neid kohti, kus talvehooajal vette saab minna.