Alanud jahihooaeg nõuab autojuhtidelt erilist tähelepanu
/nginx/o/2024/03/15/15947802t1hd502.jpg)
3. oktoober 2023, 18:30
Algas ühisjahihooaeg sõralistele. Piiramatu arv püssimehi ja jahikoerad korraldavad metsades mürglit, mille tõttu on metsloomad liikuvamad päevaselgi ajal.
1. oktoobrist algas ühisjaht. See tähendab, et jahimeeste arv ei ole piiratud. Samuti võib jahtidel kasutada koeri.
Jahitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu. Sel aastal tohib Eestis küttida 4201 põtra, 3385 punahirve, 16 055 metskitse ja 15 750 metssiga. Pärnumaal võib lasta 580 põtra, 1300 metssiga ja -kitse ning 78 punahirve.
“Kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel või teedel oranži või punase riietusega jahimehi, on kindlasti tegemist ühisjahiga. Palume nendesse mõistvalt suhtuda, sest jahimehed täidavad nii ühiskondlikku kui riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja taudiohu vähendamisel,” ütles Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust.
Põdrajaht kestab 15. detsembrini, metskitsi jahitakse 31. jaanuarini, punahirvesid 15. veebruarini ja metssigu jahikoeraga 31. märtsini.
Seda, et metsloomad on jahiperioodil liikuvamad, tasub autojuhtidel silmas pidada.
Nõuanded ohutuks liiklemiseks jahi ajal:
- Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võidakse jahti pidada. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
- Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates ei tasu neid karta. Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
- Autoga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita nii, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, tuleks peatudes sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda ka teine, kolmas.
Andmed: Eesti jahimeeste selts